Ron pani käed taskusse. ,,Sa oled põrunud. Mis võis sulle selle idee anda?''
Hermione ajas ennast lokkis juukseid eemale lükates sirgu. ,,Mäletad kui me olime klassis, kui ta ütles 'See on täiesti õige preili Granger. Mõlemal juhul.'. Oma peas ma ütlesin, et Lavender laseks ennast täis ja sureks.''
Ron naeris. ,,See on päris naljakas Hermione! Kes oleks võinud arvata, et sul on sellised mõtted?''
,,See ei ole point Ron!'' Hermione nõjatus. ,,Ma ütlen, temaga on midagi valesti... Midagi valesti.''
,,Oh saa üle sellest.'' Ron pööritas oma silmi rõhutatult.
,,Vabandage mind.'' Ron ja Hermione kuulsid sõbralikku häält enda taga. Nad pöördusid ja nägid kõhna, noort meest. Ta helepruunid juuksed olid kergelt hallid ja muutsid ta välimuse väsinuks. Nad tundsid ta kohe ära, Remus Lupin, nende endine Mustade Jõudude Vastase Kaitse professor.
,,Hermione, Ron, on tore teid mõlemaid näha.'' ütles Lupin naeratades. ,,Te mõlemad olete kohtunud mu koera Päntajalaga?'' Ta osutas suurele mustale koerale oma kõrval ja pilgutas silma.
Hermione ja Ron vahetasid pilke. 'Päntajalg' oli koera kujul Sirius Black.
,,Päntajalg...muidugi.'' Ron muigas. ,,Hey Päntajalg.''
Hermione noogutas. ,,Muidugi. Meile on alati meeldinud Päntajalga kohata. Mida teie kaks siin teete?''
,,Teeme tööd Dumble--'' Lupinit katkestas keegi kes oli teda seljatagant haaranud. Preili Tsukino, kes tuli nende tagant, surus ta vastu seina. Naine tõmbas vöö vahelt lehviku.
,,Kes see on?'' nähvas Sakura. ,,Mida sa siin teed?''
Lupin keeras ennast ringi ,,Mida põrgu päralt..'' Ta rahunes. ,,Sakura see olen mina!''
Preili Tsukino kergitas kulmu. ,,Ah Remus. Ma ei tundnud sind ära.'' Naine rahunes. ,,Mida sa siin teed?''
,,Nagu ma just Hermionele ja Ronile ütlesin,'' ütles ta oma rüüd kohendades. ,,Me oleme siin Dumbledorei palvel. Ta palus meil tulla valvuriteks. Ta on üpris mures sel hetkel.'' Remus naeratas talle. ,,Sa võid rahuneda Sakura. Me ei ole siin, et Harryt tappa.''
Auror ohkas. ,,Dumbledore mainis, et te olete siin. Ma lihtsalt mõtlesin, et te pidite peidus püsima.'' Ta nohises. ,,Ma peaksin minema Harryt otsima.'' Naine pöördus, et minna tagasi trepist alla. Ta pomises midagi Jaapani keeles kui ta läks.
,,Sakura?'' ütles Lupin.
Naine pööras oma pead. ,,Jah?''
,,Tore sind näha.''
Naine vaatas teda ükskõikselt. ,,On tore olla nähtud.'' Ta läks minema.
Päntajalg turtsus. Lupin vaatas suurt koera. ,,Oh ole lihtsalt vait.''
,,Vabandage mind,'' ütles Ron vahele segades. ,,Kas sa ütlesid, et te olete siin valvurid nagu preili Tsukino?''
,,Lähme parem kuskile...privaatsemasse kohta. Päntajalg vajab kohta kus ta saab--ee-- end mugavalt tunda.'' Lupin jäi seisma kaks pilti Paksust Naisest all pool. ,,Nukits.'' ütles ta vaikselt balleriini maalile. Portree hüppas eest paljastades väikse ruumi. Seal oli kaks väikest voodit ja mitte midagi rohkem. Lupin juhatas Hermione, Roni ja Päntajala sisse. Portree sulgus nende taga. ,,Noh, olemegi kohal.''
Päntajalg hakkas muutuma Sirius Blackiks. Kõhn, mustajuukseline mees sirutas oma jäsemeid. ,,Oh! See on HEA tunne olla jälle mina ise.'' Ta naeratas Ronile ja Hermionele. ,,On tore teid kahte näha jälle.'' Sirius nägi palju parem välja kui viimati kui Ron ja Hermione teda nägid. Ta pikad juuksed olid ponisabasse pandud ja ta oli natuke rohkem kaalu juurde saanud.
,,Tere Sirius.'' ütles Ron lehvitades. ,,Kuidas elu veereb ?''
,,Noh, peale ohu Voldemorti ees ja Ministeeriumi eest põgenemise, ei saa ma kurta.''
,,Sirius.'' ütles Lupin hoiatavalt. ,,See ei ole õige aeg, et nalju teha.''
Sirius istus ühele voodile. ,,Ma ei teinud nalja. Peale teiste probleemide pole midagi valesti.''
,,Sõltub kellest rääkida.'' pomises Hermione.
,,Millest sa räägid?'' küsis Sirius silmad tumenemas.
,,Hermione siin,'' Ron osutas oma sõbrale ,,Arvab, et professor Maclay luges tema mõtteid.''
,,MIDA?'' küsisid Sirius ja Lupin koos pilke vahetades.
Hermione seletas neile--alates professor Maclay tutvustamisest Sigatüükas kuni Mustade Jõudude Vastase Kaitse tunnini. Sirius ja Lupin kuulasid, vahepeal noogutades.
,,Tal on midagi plaanis.'' ütles Sirius tõsiselt. Ta pani käe Hermione õlale talle silma vaadates. ,,Tundub tõesti, et ta luges su mõtteid Hermione.''
Tüdruk ohkas kergendatult. ,,Noh, vähemalt keegi usub mind!'' Ta pöördus Roni poole irvitades. ,,Ma ju ütlesin sulle.''
,,Mõtete lugemine on võimas võime.'' tunnistas Lupin, pead raputades. ,,Ma ei tea ühtegi inimest kellel see on. Ma ei tea kust Gwendolyn sai selle. Kuid see on võimalik, et see ei tähenda midagi.''
,,Pea meeles, et me pole teda kuusteist aastat näinud Remus. On palju mida ta võis üles korjata selle aja jooksul. Mina vaataksin ette.''
Lupin ohkas. ,,Sa ütled seda ainult selle pärast, et ta ei meeldi sulle.''
Sirius viskas ennast voodile pikali. ,,Kas on mingi põhjus miks ta peaks? Ta on alati olnud mossis, ülbe väike lita kes polnud kunagi rahule sellega mis tal oli. Meie ei meeldinud talle samuti.''
Teise voodi peale istudes vaaatas Lupin oma sõpra. ,,See oli aastaid tagasi. Inimesed muutuvad.’’
Sirius nägi välja veel vihasem. ,,Ja ma vean kihla, et seekord mitte paremuse poole. Mõtete lugemine läheb tavaliselt käest kätte mõtete kontrolliga.''
Ron neelatas. ,,M-mõtete..kontroll?''
Sirius noogutas. ,,Võime kontrollida inimest, mõjutada neid tegema mida nad soovivad. See on nagu Imperiuse needus, ainult tugevam. Enamus inimesi ei saa isegi aru, et seda tehakse nendega. See võtab tavaliselt võimu teatud ajaks. Sihtmärki võrgutatakse tavaliselt võtmesõnaga või liigutustega. Kui seda teha tihedalt, muutub sihtmärk-- pimesi täidab ta oma peremehe soove.''
Hermione neelatas valjult, noogutades. ,,Kas sa arvad, et Gwendolyn on ohtlik?''
Sirius ja Lupin vahetasid pilke. ,,Me ei tea mida öelda veel.'' ütles Lupin etevaatlikult ,,Aga see on võimalik. Ma kahtlen kas Dumbledore oleks talle andnud professori koha kui ta teda ei usaldaks. Aga tal võib midagi peas olla.''
,,Ma uurin selle välja.'' urises Sirius. ,,Ärge muretsege sellepärast.''
**
Severus kõndis oma toas ringi, hingates veidi urisedes. Ta oli valmistanud ennast magamaminekuks, kuid ta polnud väsinud. Ta võib vabalt olla üleval terve öö ja needa seda kohutavat naist mõttes.
,,Armas öösärk.'' tunnistas Gwendolyn.
Severus pöördus ümber. Ta pani oma käed risti, jõllitades naist kes seisis uksel. ,,Kuidas kurat sa siia said?''
,,Sa peaksid rohkem loovam olema oma parooliga. Salazar, tõsiselt..'' naine turtsatas. ,,Niiet, kust sa ööriided said?''
,,See ei ole sinu asi! Mida sa tahad?'' nõudis ta naist põrnitsedes.
Naine lonkis sisse, õelalt naeratades. ,,Sa ütlesid, et soovid minuga rääkida. Anna andeks kui Harryga rääkimine nii pikaks venis. Sa pead aru saama, ta on minu ainus elav sugulane.''
,,Jah, sellest on kahju.'' urises Snape.
Gwendolyn sulges oma silmad üritades varjata, seda, et sai haiget. ,,Ei ole mingit vajadust olla sarkastiline Severus.''
,,Ma ei olegi.'' vastas ta palju pehmema häälega. ,,Kuigi see on tõsi, et mul ei ole mingit armastust Potteri pere vastu, ei soovinud ma kunagi näha, et kogu nende suguvõsa minema pühitakse.''
,,Ei mingit armastust?'' naeris ta ,,Ma arvan teis--''
,,Arva palju tahad, see ei mõju.'' Severus kutsus kohvri enda juurde. ,,Siin on kõik sinu asjad. Ma oleks andnud need ennem, kuid ma tahtsin teada, et siin oleks kõik asjad mis sa mulle jätsid.''
,,Sa ei jäta isegi tillukest momenti?'' küsis Gwendolyn käega üle kohvri tõmmates.
,,Mul ei ole sinu asjade jaoks mingit vajadust. Oh, ja su varakamber on siiani täis. Kuna kõik arvasid, et sa oled surnud jagati su asjad su testamendi kohaselt laiali. Ma kardan, et kõik mis sa Jamesile jätsid on hävinenud koos tema majaga. Su raha on ikka kambris 401.''
,,Sa ei raiskanud sealt midagi?'' küsis Gwendolyn imestusega üles Severuse poole vaadates.
,,Isegi mitte ühte galeooni.'' nähvas Snape ,,Ma elistan tööd teha, et raha saada, mitte seda lihtsalt saada.''
,,Sul ei olnud mingit vaeva minu raha kulutamisega kui me olime koos.'' Gwendolyn pani oma käed risti, pead nõksatades.
Severus pööras ära pead langetades. ,,Kui ma oleksin sinu raha hakanud kasutama nagu see oleks minu, oleks see olnud tunnistamine, et sina oled läinud.''
,,Kui sa ei tahtnud minu kadumist tunnistada, siis miks sa minu vastu nüüd nii külm oled?'' küsis ta võttes Severuse käest.
Severus tõmbas oma käe peaaegu julmalt ära. ,,Ma arvasin, et sa oled tapetud. Et Voldemort tappis su. Ma pidin elama süüga oma südametunnistusel. Aga ei, sa eksisid ära! Viimased kuusteist aastat olen ma uskunud, et sind tapeti minu tülinorimise pärast. Tõde on, et sa oled paganama loll!''
Gwendolyn naeris. ,,See on üks võimalus kuidas rääkida naisega kellele sa truudust lubasid.''
Muie tuli Severuse näole. ,,Sa tõesti arvad, et ma jätsin Voldemorti sinu pärast, on ju nii?''
,,Sa- sa ei teinudki?'' Gwendolyn sai haavata. Ta tõmbus vaikselt tagasi.
,,Sulle oleks see meeldinud eksole? Severus Snape hakkab läikivas raudrüüs rüütliks, võidab Voldemorti armastuse pärast hea naise vastu...'' ta naeris. ,,See on ainult kulunud väljend. Sellel ei olnud kunagi midagi sinuga pistmist.''
Snape kõndis ringiratast, Gwendolyn raputas pead. ,,Voldemort ei tahtnud kunagi sinu surma. Mille kuradi pärast peaks ta huvituma haleda, nõiutud õnnetusehunniku pärast nagu sina? See oli jutt. Pealegi, inimene ei muutu lihtsalt.. See peab olema muinasjutt. Ilus naine parandab oma kurja poolt mehe pärast. Kuidas muidu oleks Dumbledore mind uskunud kui ma ei muutunud üheks tema omadest?''
,,Kas sa arvad, et see häirib mind?'' küsis Gwendolyn mingit huvi välja näitamatta. ,,See, et sa kasutasid mind ära? Et me pidime Dumbledorei petma, et ta su siia võtaks?''
,,Ma ei ütlegi, et sa polnud tore.'' Severuse irve suurenes. ,,Aga peamiselt olid sa sobiv.''
Gwendolyn raputas oma pead. ,,Kuula Severus...Vihka mind palju tahad.''
,,Usu mind ma teen seda.''
Wgendolyn ohkas sügavalt. ,,Severus...ma tõesti ei tea mida sulle öelda. Ma ei tahtnud sind kunagi maha jätta. Ma loobusin paljust, et olla sinuga.'' Ta hammustas huuled. ,,Jamie ei andestanud kunagi, et ma sinuga olind.''
,,Ja ainuke põhjus miks ma andsin sulle sinu suguluse temaga andeks oli see, et sa vihkasid teda rohkem kui mina.'' Ta kivistunud jõllituamine kohtus naise omaga. ,,Kus sa olid?''
Naine kehitas õlgu. ,,Ei ole ühtegi seletust..''
,,Vali mõni.'' urises Severus.
,,Sa hoidsid palju saladusi minu eest Severus. '' Gwendolyn puudutas Severuse küünarnukki. ,, Ja need on palju suuremad kui minu oma.''
,,VÄLJA SIIT!'' karjus Severus. ,,KOHE!''
Oma kohvrit hõljutades, lonkis Gwendolyn ukse poole. Ta peatus ukse juures. ,,Ma ei unustanud sind kunagi. Ma vihkan ennast sinu armastamise eest, aga ma lihtsalt ei saa lõpetada. Ma ei saa unustada Mustlas-võlurit, kes jäi minuga Nõiajookide vangikoobastesse kauemaks.. Kes tegi minuga Jamie üle nalja...Ma olin Labürindis.''
,,Sa ei oleks saanud ellu jääda.'' pilkas Snape.
,,Ainus viis lahendada Labürint on eksida nii palju kui saad..'' Gwendolyn naeratas mõrult, ta paljastas armi oma kaelal. ,,Ükskordki, tuli minu needus mulle kasuks.''
,,Sa--'' Severus sirutus välja üritades haarata Gwendolyni käest. Kuigi naine libises haardeulatusest välja enne kui teda puudutati.
Severus sulges naise järel ukse ja toetus rakselt selle vastu. Ta vandus mõttes. Äkitselt oli ta väga väsinud.
,,Sirius!'' Harry viskus oma ristiisale kaela. ,,Ron ja Hermione ütlesid, et sa oled siin aga ma ei uskunud neid!’’
Sirius naeratas, kallistades Harryt. ,,Sind on ka tore näha.''
,,Kus Helliknokk on?'' küsis Harry.
,,Meil on siiani väljaspool kooli vaenlasi. Ära muretse, ta on heades kätes.''
Harry tõmbus eemale vaadates Lupinit. ,,Teid on ka tore näha professor Lupin.''
Lupini silmist käis valu läbi. ,,Sa võid mind Remuseks kutsuda Harry..Ma ei ole enam professor.''
Harry noogutas Lupinile--ei Remusele. ,,Ma võin seda teha. Kas see on teie missioon? Õpilaste kaitsmine? Nagu preili Tsukinol?''
Sirius noogutas. ,,Jah. Me hoiame madalat profiili. Ma ei usu, et õpilased oleksid rõõmsad kuuldes, et libahunt ja põgenik hoiavad neil silma peal, kuid me oleme siin.''
,,Kas Dumbledore on tõesti nii mures meie pärast?'' Harry rullis oma käsi närviliselt. ,,Kas ta arvab, et midagi hakkab juhtuma?''
,,Me ei ole kindlad.'' ütles Remus lahkelt. ,,Eelmine aasta oli halb...Ta lihtsalt tahab olla väga ettevaatlik.''
,,Kas te olete Gwendolyni näinud juba?'' Harry vaatas kahte mees. ,,Ta ütles, et te olite sõbrad kunagi. Ma vean kihla, et ta oleks väga rõõmus teid nähes.''
Sirius ja Remus vahetasid ebamugavaid pilke. 'Sõbrad?' Sirius liigutas suud ja tõstis kulmu.
,,Mida?'' küsis Harry ikka mõlemaid vaadates. ,,Kas midagi toimub?''
,,Me lihtsalt tahame, et sa oleksid ettevaatlik Harry.'' vastas Remus kõhklevalt.
Harry kortsutas kulmu. ,,Mille pärast ma peaksin olema ettevaatlik?'' Talle ei meeldinud Siriuse ja Remuse näoilmed. ,,Kas te ei usalda Gwendolyni?''
,,Lihtsalt..Sa oled palju läbi elanud. Ma ei taha näha, et sa haiget saaksid.'' Sirius pani käe Harry õlale. ,,Hermione mainis meile midagi mis meile ei meeldinud. See tundub kuidagi-- kahtlane.''
,,Te ütlete, et ma ei tohiks usaldada oma perekonda?'' Harry silmad pilkusid. ,,Kuulge, Dumbledore andis talle töö. Niiet ta usaldab Gwendolyni.''
,,Harry.'' Remus rääkis ettevaatlikult. ,,Asjad ei tundu õiged. Gwendolyn varjab midagi. Ja ei tundu, et ta on aus.''
,,Vähemalt tema räägib mulle midagigi!'' hüüdis Harry. Ta läks portreeava poole viha temas kasvamas. ,,Ma olen tundnud teda ainult paar päeva ja ta on rääkinud rohkem kui teie kahe aasta jooksul!''
Sirius vaatas Remusele otsa, ohkas kui ta ristipoeg lahkus. ,,Noh, see oleks võinud paremini minna.''
No comments:
Post a Comment