16. peatükk

Severus jalutas vastumeelselt lumes. See oli lihtsalt nii paganama valge ja lumehelbed tundusid tema kaarna juustest ja rüüst sissevõetud olema.
Mässides salli tihedamalt ümber kaela, sammus Severus Siganurmes väljas oleva maja poole. See ei olnud midagi suurt. See oli väike, võibolla kolmele inimesele mugavalt elamiseks.
Hetkel elas seal ainult üks inimene.
Severus koputas kõvasti uksele. See vajus kriiksudes lahti. ,,Severus?'' Gwendolyn seisis uksel Ta toetus vastu seda. ,,Mida sina siin teed?''
Severus pilgutas silmi. ,,Ma...ma ei tea tegelikult. Mulle lihtsalt tuli tuju...tulla.'' Ta lükkas naise eemale ja möödus. ,,Kuidas sul läinud on?''
,,Üksikult.'' Ta sulges ukse pöördudes Severusele otsa vaatama. ,,On imetlusväärne, kuidas kõik inimesed kellest sa hoolid võivad kaduda.''
,,Nüüd, Gwendolyn...'' Severus pani käed ta näole. ,,Sina kadusid esimesena.'' ta tegi väänatud irve. ,,Ära süüdista teisi.''
,,Mida sa tahad Severus?'' Gwendolyn tõmbus ülbelt eemale. ,,Tahtsid lihtsalt ülbitseda ja vinguda?''
Severus pistis väikese karbi naise kätte. ,,Siin. Selle pärast ma tulin. Rõõmsaid jõule.''
Gwendolyn pilgutas silmi, vaadates väikest rohelist karpi, hõbedase paelaga. ,,Sa...ostsid mulle kingi?''
,,On üks vana muguvanasõna: kingitud hobuse suhu ei vaadata.''
,,Aitäh.'' ohkas Gwendolyn, pannes käe meelekohale. ,,Kas sa sooviksid tassi teed Severus?''
,,E--'' Severus vaatas Gwendolyni. ,,Olgu. Olgu.'' Ta võttis üleriided seljast ja läks elutuppa. ,,See koht tundub teistsugune.''
Gwendolyn läks kööki. ,,Heas mõttes?''
,,Hooletusse jäetud.'' vastas Severus kui ta diivanile istus.
Köögist tulles oli Gwendolynil käes kandik millel oli väike teekann, kahe teetassiga, Gwendolyn naelutas oma pilgu Severusele. ,,Noh, me kõik ei saa ju vangikoobastes elada.''
,,Naljakas, ma ei mäleta, et sa oleksid nii arukas olnud.'' vastas Severus silmi pööritades. ,,Noh, ava oma kink.''
Gwendolyn võttis kandikult karbi, seda käte vahel keerates. ,,Miks sa peaksid selle mulle tooma?''
,,Ma ausalt ei tea. Miski käskis seda teha.'' käsi kokku pannes, ei suutnud Severus Gwendolynile otsa vaadata. ,,Severus Snapei sentimentaalsus. Kui luuleline.'' Gwendolyn libistas paela karbilt maha. Ta ahmis õhku, mähkides sõrmed sädeleva keti ümber. Ta tõstis üles hõbedase kotka amuleti. Ta pani selle oma peopesale, seda ümber pöörates. ,,Severus...''
Severus pani käed näo juurde, meelekohti hõõrudes. ,,Kas sulle meeldib?''
Gwendolyn pööras amuletti oma peos, pöörates samal ajal pead, et seda igast küljest vaadata. ,,See...See on imeilus Severus.''
Pead pöörates, jõllitas Severus Gwendolyni. Ta tõstis kulmu. ,,Sulle tõesti meeldib--''
Teda katkestas pehmete huulte kohtumine tema omadega. Ta silmad vajusid kinni, hüljates ennast soojale kontaktile. Aeglaselt, tuli ta tagasi maa peale. Ta tõmbus eemale. ,,Mis see oli?''
,,Ma näitasin oma tänutunnet.'' pomises Gwendolyn lähemale liikudes. ,,Äkki paneksid selle mulle kaela?''
Amuletti haarates, pani Severus selle Gwendolyni kaela ümber. Tema sõrme otsad libisesid mööda naise nahka. Ta tõmbas ta kohevaid juukseid kergelt ja kaelakett jäi naise rinnale. ,,Palun väga.'' Severuse hääl värises.
,,Severus kas sa oled närvis?'' Gwendolyn naeris vaikselt.
,,Sellest on.'' Severus lakkus oma huuli, Gwendolyni silmates. ,,Palju aega, kui ma olin naisega lähedane.''
,,Tõesti?''Gwendolyn pani oma sõrmed Severuse juustesse.
,,Noh, ma ei ole kunagi olnud tõeline...'' ta tõmbus eemale. ,,Ma arvan, et seda peaks kauem olema. Ma pean minema.''
,,Oh?'' Gwendolyn kergitab kulmu. ,,Miks?''
,,Kui ma praegu ei lahku, teen ma midagi mida kahetsen.'' Ta tõusis püsti. ,,Nutmine ei sobi mulle.''
Gwendolyn tõusis püsti, pannes käed Severuse rinnale. Ta hakkas Severuse särki lahti nööpima. ,,Miks sa peaksid seda kahetsema? Sa ei saa öelda, et seda ei igatse.''
,,Samas kui füüsiline kontakt on nauditav, ei ole see alati vajalik.'' Severus tõmbas Gwendolyni käed ära. ,,Ma olen mitu aastat selleta elanud. Ma saan kauemgi elada.''
,,Miks sa mind eemale tõukad? Sa armastad mind ikka.''
,,Mul on meie koos veedetud aegadele eriline koht Gwendolyn.'' Severus libistas käega üle naise põse, hoides külma pilku silmus. ,,Ma lihtsalt ei usalda sind kaugemale kui ma sülitada jaksan.''
,,Keegi ei öelnud, et sa pead.'' naeris Gwendolyn teda lähemale tõmmates. ,,Hea seks võib sulle veel kasuks tulla.''
,,Ma lahkun.'' Ta haaras oma õueriided. Ta osutas pika sõrmega naisele. ,,Sul pole häbiraasugi.''
Oma riideid kinni hoidva vööd lahti tehes, lasi ta oma riietel maha langeda. ,,Kas see ei ole mitte see mida sa minus armastad?''
Otsustusvõime langedes, surus Severus Gwendolyni vastu seina. Ta möirgas. ,,Sa õrritaja.'' Ta suudles naist ägedalt, käsi alla surudes.
,,Mis saab kahetsusest?''
Severus kehitas õlgu. ,,Ma olen nii kaua juurelnud, on aeg, et mul oleks põhjus.''

**

Gwendolyn irvitas, kui ta ennast vastu Severust hõõrus. Ta sõrmed libiseid mööda Severuse paljast rinda. Ta naeris vaikselt. ,,See oli huvitav. Sellest on liiga palju aega kui ma korraliku eine sain.''
Severus tõusis istukile Gwendolyni eemale lükates. ,,Mida sa ütlesid?''
Naine pilgutas süütult silmi. ,,Ma ütlesin, et sellest on aega kui ma korralikult karata sain. Mida sa siis arvasid, et ma ütlesin?'' ta libises lähemale, surudes oma huuled Severuse kaela vastu. ,,Kas sa ei nautinud seda?''
Ta lükkas naise eemale, püsti tõustes. Ta riietus kiirelt. ,,Sa paned Konckturni põiktänava hoorad häbisse.''
Gwendolyn tõusis, lina tihedalt ümber tema. Ta liikus Severuse poole, ülbelt naeratades. ,,Esiteks, kuidas sina tead, ja teiseks, miks sa siis riidesse paned?''
,,Ma ei tea mis või kes sa oled.'' Severuse suu tõmbus irveks kui ta Gwendolyni kaelast haaras. Ta surus naise vastu seina. ,,Aga Gwendolyn ei liikunud kunagi nii.''
Gwendolyni silmad muutusid kuldseks kui ta Severuse eemale lükkas. ,,Sa lihtsalt ei taha tunnistada, et su pruut on suureks saanud. Ja ta on õelamaks muutnud.''
Severus lasi äkitselt lahti, põlvili langedes. ,,Ma tunnen ennast...''
,,Nõrgana?'' naeris ta.
,,Mida sa tegid? Panid tee sisse armujooki? Imperius?'' Severus küünitas oma riiete poole, tundis libedat, poleeritud võlukeppi oma varukas. ,,See väike mürgeldamine ei olnud minu valik. Samuti polnud minu siia tulek.''
,,Mul ei ole mingit vajadust nõiajookidele. Ma ei ole tegelikult kunagi olnud piisavalt hea nende tegemisel. Sinuga oli nii kerge manipuleerida. Tegin sõrmenipsu ja sa olid täselt seal kus ma sind vajasin.''
,,Kuidas sa seda teha võisid?'' nõusid Severus, võlukeppi välja tõmmates. Ta ahmis õhku. ,,Mulle?''
,,Seda ütleb mees kellel on Must Märk.'' Gwendolyn lõi Severust. ,,Mees kes mängis oma pruudi mäluga aeg ajalt, et oma väikest saladust hoida. Mees kes kasutas teda kilbina, et head poisid usuksid, et ta on oma halva eluviisi... Kas sa tahad tõesti teada miks ma seda tegin?''
,,Sellepärast ma küsisingi.'' Severus rabeles, et püsti tõusta.
,,Ma tegin seda.'' Gwendolyn naeratas. ,,Et näha sind vingerdamas. Et äratada ellu isekuse ja süütunded mis sul on olnud aastaid. Tunnista, need tunded hakkasid sinus keema. See ajas sind hulluks. Sa lihtsalt pidid mind saama.''
,,Ainult sellepärast, et sa tegid minuga midagi.''
,,Süüdimõistetu.'' Gwendolyn naeris südametult. ,,Ei muuda seda rohkem tõelisemaks, eks ju? Sinu karistus oma Isanda hülgamise eest ei ole piisavalt lolli naise, et sind tahta kaotamine...'' Ta haaras Snapei kraest. ,,Su karistus on see uuesti läbi elada. Ükskõik kui palju su kiindumus hajub, ma toon selle tagasi. Sa saaksid mind eemale tõugata sajandeid ja hetkel kui ma sõrmi nipsutan, anud sa mu jalge ees.''
,,Kui asi on minus, miks vedasid sa Potteri kaasa?''
,,Vale jälle.'' sisises Gwendolyn. Ta tõstis käe, ta sõrmed läikisid. ,,See ei olnud kunagi Harry pärast. Või sinu. See oli minu pärast.'' Ta virutas Severusele kõvasti. Valge sein avanes, teda neelates. See sulgus tema ümber, muutudes normaalseks. ,,Sina ja Harry...olite lihtsalt lõbuks.''
,,Aitäh kingi eest. Ma armastan väikseid asju nii väga. Ma vajasin midagi uut.'' Gwendolyn mängis laisalt kotka amuletiga kaela ümber. Ta lakkus oma huuli, ta silmad hiilgasid. ,,Show time.''