6. peatükk

Hagrid lajatas oma majakese ukse lahti. ,,Noh, Harry!'' poolhiiglane võttis Harry sülle ja kallistas teda kõvasti. ,,Vabandust, et ma pole sind viimased kaks päeva näinud. Ma usun, et teil oli kiire, Gwendolyniga ja nii. Põnev eks?''
Harry ahmis õhku ja pomises Hagridi habeme all. ,,Hgrdicntbrf!''
Teismelisest lahti lastes vaatas Hagrid alla. ,,Mis see oli?''
,,Ma ütlesin...et ma ei saa hingata...'' Ta ahmis õhku, värv tuli aeglaselt tema näkku tagasi.
,,Vabandust sõbrake.'' Hagrid müksas Harry kätt peaaegu poissi pikali lüües. Enne kui Harry maha jõudis kukkuda haaras Hagrid tema kraest. ,,Ma ei tunneta vahest oma jõudu. Noh, tulge sisse, Ron ja Hermione pole sinuga eh?''
,,Ei, ma tulin üksi.’’ Harry astus majakesse. Teda tabasid kohe Hagridi majapidamise hääled ja lõhnad. Hagridi majake tikkus alati välja nägema nagu loomaaed.
,,Sooviksid sa tassikest teed Harry mu poiss.'' küsis Hagrid.
,,Ikka, aitäh.'' Harry istus. ,,Noh, kuidas hiiglastega rääkimine läks?''
Hagrid hoidis ennast katla juures tegevuses. ,,Ma olen kindel, et sa ei taha 'sellest' kuulda.''
,,Ei, ma tahan.'' Harry pani käed risti. ,,Päriselt ma tahan. Kõik on mures Voldemorti pärast ja tundub, et ta ta tahab mind esimesena. Cedric suri selle pärast. Ma soovin, et inimesed räägiksid mulle mis toimub. Sina ja Hermione ja Ron vältisite küsimusi terve suvi. See pani mind muretsema.''
Mõeldes oma põõsa sarnast habet paitades istus Hagrd maha. Ta raputas pead. ,,Harry, ei ole olnud eriti uudiseid tead-küll-kellest. Dumbledore arvas, et sa oled mures, me ütlesime sulle seda. Olympe ja mina oleme selles rohkem veendunud, aga hiiglased hakkavad aru saama. On parem sõbrake?''
Harry noogutas. ,,Tänan, et ütlesid Hagrid. Ma olen veetnud nii palju aega...sellele mõeldes..''
,,Ära ennast sellega vaeva Harry. Dumbledore ajab sellega asjad korda. Kui keegi saab tead-küll-kellega asjad korda, siis on see Albus Dumbledore.'' Hagrid läks tagasi katla juurde mis vilistas valjult. ,,Nüüd, räägi mulle, kuidas sa tunned Gwendolyni koha pealt?''
,,Emm...'' Harry lükkas prillid paremini ninale. ,,Ta tundub tore.''
,,Natuke tujukas, nagu mina mäletan, aga ikkagi armas.'' Hagrid kihistas. ,,Natuke tuisupäine. Meenutas mulle natuke Neville Longbottomit. Alati tundsin talle natuke kaasa. Vaikne tüdruk. Miks ta küll hakkas semmima selle..'' Hagrid vakatas. ,,Noh, ma ei tohiks sulle sellest rääkida.''
,,Rääkida mida?'' Harry võttis vastu teetassi mile Hagrid tema ette pani. ,,Kellega ta hakkas semmima?''
,,Ei kellegiga. Unusta, et ma midagi ütlesin.''
,,Ma tahan teda tundma õppida. Ma mõtlen--ta on perekond. Ja Dursleyd ei ole! Ma saan küsida temalt oma isa kohta--''
,,Harry, sa peaksid olema ettevaatlik. Ma ei tea kuidas Gwendolyn sinu isa kohta tunneb. Peale seda väljalangemist...'' Hagrid vakatas jälle.
,,Mis väljalangemist?''
Hagrid ohkas. ,,Noh, Gwendolyn ja James kasvasid koos üles. Ta isa suri kui ta oli beebi ja tema isa oli koguaeg ära. Peaaegu nagu õde ja vend. Aga nad hakkasid kalduma eri suundadesse kui nad siia tulid, olid erinevates majades ja nii. Gwendolyn lõpetas Jamesiga üldse rääkimise enne kui James abiellus. James ei kiitnud ta poiss-sõpra heaks.'' Hagrid ohkas. ,,James kahetses alati, et ei olnud vabandust palunud enne kui ta kadus.''
,,Oh.'' Harry ohkas sügavalt ja tõmbus kössi.
,,Ma olen kindel, et ta ei pea pikka viha. Ma mõtlen, ta ikka tahab Jamesist rääkida? Lihtsalt ole ettevaatlik kellele sa lähened.''
Harry tõusis püsti. ,,Ma peaksin minema. Professor Snape andis meile palju kodutööd.''
Hagrid müksas Harryt mille tulemusel lendas Harry üle toa. ,,Lihtsalt ole ettevaatlik Harry.''

**

Miski ei näinud valesti olevat kuni Fawkes oma õrrel prääksus.
,,Konban wa, Dumbledore-Sensei.'' tervitas rahulik hääl uksel.
Dumbledorei pea hüppas momentaarselt püsti. Ta raputas oma pead prille kohendades. ,,Mu jumal... Tere õhtust sullegi Sakura. Em, kas sa oled omandanud uue võime mida ma peaksin kartma? Mitte just paljud inimesed suudavad mulle ligi hiilida.''
Musti juukseid eest lükates lonkas Sakura Tsukino kabinetti. ,,Mu ainus võime on kokku põrgata McGonagall-Senseiga.''
,,Ja võime korraldada juhmistav sisenemine.''
,,Professor Dumbledore, tundute alati nii keskpärane. Mulle on alati meeldinud olla natuke dramaatik. Mulle meeldib mida te siin teinud olete.''
,,Aitäh. Ma olen selle kallal palju vaeva näinud.'' Dumbledore tõusis, viibates tooli poole oma laua ees. ,,Tore sind näha Sakura. Sa näed hea välja. Väga erinev eelmisest korrast kui sind nägin. Sulle meeldisid siis kimonod.''
Sakura vaatas alla oma tumepruunide pükste ja valge tuunika poole. ,,Kui palju mulle ka ei meeldi traditsionaalsed oma võlurite rahva rõivad, on need väga ebapraktilised. Kas te olete kunagi üritanud püüda Musta võlurit siidist rüüs?''
Dumbledore naeratas, pehmelt kihistades. ,,Ma kardan, et mul pole olnud kunagi seda rõõmu...Noh, kuidas sul läinud on?''
,,Väga kiirelt.'' ta sirutas oma jalad välja.
,,Kus sa olnud oled?'' Dumbledore vaatas jälle teda. ,,Raportid on veidi viletsa võitu, aga sa näed välja heas olukorras.''
,,Olen palju aega veetnud Himalaajas. Ma jahtisin hulka Musti võlureid.''
,,Kuidas see ettevõtmine läks?''
,,Need kelle ma kätte sain veedavad ülejäänud elu vanglas, elades oma häbiga.''
,,Ja need keda sa ei saanud?'' Dumbledore tundis kerget jahedust kui ta nägi külma väljendust noore aurori silmis.
,,Nemad ei ela häbiga.'' Sakura pani oma käed sülle. ,,Su öökull tundus väga nõudlik, et ma tuleksin. Kas ma tohin küsida miks?''
,,Ma tahtsin küsida kas sa võtaksid Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja koha.''
,,Väga naljakas Sensei. Esiteks ei tea ma midagi õpetamisest. Teiseks mu...kummaline...temperament ei ole sobilik lastega töötamiseks.''
,,Ma saan sellest aru.'' Dumbledore jälgis Sakurat hoolikalt kui viimane kabinetis ringi vaatas.
,,Pealegi, kooliaasta on alanud. Kas ei ole juba hilja?''
,,Ma olen juba leidnud kellegi kes selle koha täitis. Kuid mul on teistsugune ülesanne milles,ma usun, sa võid mind aidata.''
Sakura ohkas silmi sulgedes ja noogutas. ,,Ma teen seda rõõmuga. Aga ma ei usu, et noor Harry on tänulik valvamise eest.''
Dumbledori silmad läksid pärani. ,,Kuidas sa teadsid--''
,,See loogiline eeldamine. Uudised Voldemortist on jõudnud isegi vaikse ookeani rannikule.'' Ta vaatas üles, tema silmad tõmbumas külmaks. ,,Ma näen isegi hirmu teie silmis. Te kardate mis võib poisiga juhtuda.''
,,Ma olen muutunud veel kartlikumaks. Kas sa sooviksid teada kes on uus Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja?''
,,Jah.''
,,Gwendolyn Maclay.''
Sakura ei võpatanud. Ta mudis oma käsi. ,,Ma arvasin, et Gwendolyn on surnud.''
,,Kuni paar nädalat tagasi, arvasime seda ka meie.''
,,Oled sa tema suhtes ebakindel?'' Sakura otsis Dumbledorei silmist vastust. ,,Kas sa arvad, et ta võib olla ebausaldusväärne?''
,,Ma usaldan teda piisavalt, et anda talle Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja koht.'' Dumbledore tõusis oma kohalt. ,,Aga mitte piisavalt, et jätta Harry ilma kaitseta, mitte peale eelmist aastat. Remus ja Sirius on siin; nad on olnud mitu nädalat. Kuigi neid ei saa näha õpilased. Sina saad.''
,,Ma kaitsen Harryt nagu ta oleks minu poeg.'' Sakura tõusis ja kummardas.
Dumbledore liikus Sakura poole, et teda patsutada. Naine pöördus ja kõndis väljapääsu poole enne kui teda jõuti puudutada. ,,Sa tutvustad mind õpilastele. Ma ei taha, et sa näitaksid, et ma ainult Harryt kaitsen. Ma jälgin kõiki õpilasi.''
Dumbledore noogutas. ,,See kõlab ausalt. Tule, ma tutvustan sind eri majadele. Ma räägin sulle mida pead teadma tee peal.''

**

,,Tere Hermione, millega tegeled?'' küsis Ron, langedes sõbra kõrvale. Tüdruk kattis kiirelt oma raamatud kinni. ,,Sa varjad midagi.''
,,Ma-ma lihtsalt uurin midagi.'' vastas Hermione närviliselt raamatuid sulgedes.
,,Uurid? Tunnid alles algasid Hermione!'' Ron vaatas raamatu kaanele mida Hermione süvenenult lugenud oli. Kaanel oli kirjas 'Lahendamata müsteeriumid'. Ta vaatas teisi raamatuid. Seal oli 'Õnnetus loitsud läbi aegade.'' Ta ohkas rahulikult. ,,Niiet ma pole ainuke kes on professor Maclay pärast närvis.''
,,See on imelik Ron. Ta lihtsalt HAIHTUS kuusteist aastat tagasi. Nüüd ilmub ta välja, täiesti terve ja valmis õpetama Mustade Jõudude Vastast Kaitset. See on liiga imelik. See ei ole õige.''
,,Ma olen selle peale ka ise mõelnud. See on väga mugab eks? Harry arvas, et kogu tema perekond on surnud. Ja siis PÕMM! Üks neist ilmub välja. Ma ei imestaks kui ta oleks kõik need aastad Voldemorti teeninud.''
Hermione raputas pead. ,,Ma päriselt ei tea Ron. Ma tahan, et Harry ei oleks ohus. See on kõige olulisem asi.'' Ta tasandas oma häält veelgi. ,,Aga veel tähtsam tema kaitsmisest...me peame kindlaks tegema, et ta ei saa haiget.''
,,Kas see ei ole mitte tema kaitsmine?''
Hermione pööritas silmi. ,,Ma mõtlen emotsionaalselt. Ta võib saada haiget kui saab teada, et me ei usalda tema--'' Ron lajatas käe vihaselt oma kurgule ja Hermione vakatas.
,,Mis toimub?'' küsis Harry vaadates raamatuhunnikut Hermione süles. ,,Juba õpid?''
,,Sa ju tead mind,'' ta naeris närviliselt. ,,Ma ei saa sinna midagi parata.''
Harry vaatas raamatuid. ,,Suunav maagia? Kas see on kuidagi seotud Gwendolyniga?''
,,Noh,jah Harry...'' tunnistas Hermione vaikselt. Ron virutas endale vastu laupa. Kaks minutit saladuse hoidmist ja see oli rikutud. Hermione jätkas. ,,professor Maclay tagasitulekuga, ma olen otsustanud uurida seda needust mis tal on. See on päris huvitav. Ilmselgelt, on professor Maclay üks kümnest inimesest kes on neetud nii ebatavalise orientatsiooni segava loitsuga ja iga kord on need olnud õnnetused. Esimene oli Bejingis...''
,,Tundub huvitav.'' vastas Harry tuimalt Hermionet segades. Ta pilk oli klaasistunud igavusest. Ron naeratas. Ta pidi Hermionet ülistama. Tüdruk oli valetamises hea. Ta tegi just oma vabanduse nii pikaks ja igavaks, et teine pool kaotas kogu huvi tüdruku jutu vastu!
Hermione ajas ennast sirgu. ,,See on professor Dumbledore.'' Harry ja Ron pöördusid. Professor Dumbledore oli see tõesti, sisenemas Gryffindori puhketuppa üpris nägusa naisega tema kõrval. Naine lonkas kergelt.
,,Vabandage mind.'' ütles Dumbledore ja puhastas kurgu. ,,Kas kõik tuleksid magamistubadest välja. Ma tahaksin teie kõigiga rääkida.''
Gryffindori õpilased tulid oma tubadest välja, vaadates direktori poole. Ta osutas naisele enda kõrval. ,,Ma tahaksin, et te kõik kohtuksite preili Sakura Tsukinoga. Ta on auror Jaapanist. Tänu viimastele sündmustele siin koolis, olen ma palunud preili Tsukinot, et jälgida tumedaid tegevusi. Nüüd, hoiatusena..preili Tsukino EI OLE härra Filch. Tema töö ei ole teie noomimine selle eest, et te olete voodist väljas või võtta teilt punkte. Tema töö on kaitsta teid Mustade võlurite eest, keda siia kooli viimastel aastatel on ligi tulnud. Te EI TEE midagi, et segada preili Tsukinot oma tööpostil. Kas on selge? See on ainult ajutine abinõu, ma loodan, et ma ei pannud kedagi muretsema.''
Kõik õpilased noogutasid, vaadates naist üle. Ta ei tundunud nii tugev, et Neville Longbottomit rajalt maha võtta, rääkimattagi Lord Voldemortist!
Dumbledore ja preili Tsukino vahetasid paar sõna jaapani keeles. Dumbledore kergitas oma mütsi samas kui preili Tsukino kummardas. Sigatüüka direktor lahkus jättes aurori Gryffindori õpilasi üle vaatama. Ta kehitas õlgu minnes nurka seisma.
Enamus õpilastest läksid tagasi magamistubadesse. Harry, Hermione ja Ron jäid nõu pidama.
,,See on veidi imelik.'' ütles Hermione vaadates naist. Ta toetus vastu seina ümbruskonda üle vaadates. ,,arvate, et Dumbledore on sinu ohutuse pärast mures Harry?''
Harry raputas oma pead vihaselt. ,,Ma arvan, et ta on lihtsalt üldiselt mures. Dziiz, ma sooviksin, et ta oleks maininud midagi turvatöötajate toomisest. See on veidi hirmutav.''
,,Noh, võib sama hästi tore olla.'' Ron kõndis preili Tsukino juurde. ,,TERE-PREILI-TSUKINO,'' karjus ta hääldades igat sõna korralikult. ,,KUIDAS-TEILE-MEELDIB-ŠOTIMAAL?''
,,SIIN-ON-VÄGA-TORE,'' vastas preili Tsukino samasuguse häälega. ,,ISEGI-TOREDAM-KUI-SIIS-KUI-MINA-SIIN-ELASIN.''
Ron astus sammu tagasi ja punastas. ,,Te elasite siin?''
Naine noogutas naeratades. ,,Ma elasin enamuse oma elust Inglismaal. Ma kolisin kui olin väike laps. Ma olin isegi Sigatüükas kui noor olin. Sa oled vist Ron. Dumbledore-Sensei on teist kolmest kõike rääkinud.''
Harry langetas pea. ,,Niiet sa oled siin, et mind kaitsa.''
,,Ei, Harry. Ma olen siin, et kaitsta kõiki õpilase, et neile ei juhtuks midagi. arvestades seda, et paljud Mustad võlurid on sinust huvitatud, pean ma sind hoolega jälgima. Ma loodan, et see ei häiri sind.''
Harry raputas oma pead ja ohkas. ,,Ma olen sellega praeguseks juba harjunud.

**
Jaapan-Eesti:

Konban Wa- Tere õhtust.
Sensei- õpetaja