4. peatükk

,,Hey!'' hüüdis Ron Weasley entusiastlikult kui kuulus võlur tegi endale läbi rahva teed platvormi üheksa ja kolmveerand poole. Tema tedretähnides nägu säras kui ta naeratas.
Fred ja George lehvitasid oma sõbrale ja samas lendluudpalli võistkonna liikmele. Paar seisis külg külje kõrval, üksteisest eristamatuna. Kõik Weasleyd nägid sarnased välja oma punaste juuste ja tedretähnidega, aga Fred ja George olid nagu peegelpildid. Ginny, pere pesamuna, seisis oma vendade kõrval.
Roni naeratus hakkas ära vajuma kui nägu Harryt kulm kortsus. Harry lükkas oma kohvrit Weasleyde poole, Hedwig pahaselt oma puuris huikamas, sest ta pandi kinni.
,,Hey.'' urises Harry seisma jäädes. ,,Kas keegi teist läheb läbi?'' Ta jõllitas nelja punapead. Nad olid harva näinud nii kulmu kortsutavat Harryt. Tegelikult, kui professor Snape välja arvata, polnud nad kunagi näinud sellist kulmukortsutust.
Weasleyd eraldusid kiirelt. ,,Eip, sa võid minna esimesena.'' ütles Fred närviliselt.
,,Jah, muidugi.'' lisas George jagades närvilist pilku oma vennaga ,,Sul tundub olevat...kiire.''
,,Midaiganes.'' Harry lükkas käru läbi seina platvormide üheksa ja kümme vahel. Ta läks läbi maagilise tunneli väljudes platvormil üheksa ja kolmveerand.
Ron tuli peale teda. Mure vaevas teda. ,,Harry, kas kõik on korras?''
,,Ei, kõik ei ole korras.'' nähvas Harry, ,,Aga ma tahan oodata kuni Hermione kohale jõuab. Ma ei taha seda kaks korda teha.''
Harry ja Ron läksid rongile, saades endale ühe kupee. Harry, käed tihedalt rinnal risti, jõllitas oma parimat sõpra. Ron nihkus oma kohal, pooleldi lootes, et Hermione jäi rongist maha. Harry vihastas väga harva oma sõprade peale. Seekord näis ta marus olevat. Ron ei oodanud innuga seda, milline oli Harry James Potter kui ta oli vihane.
Hermione Granger ilmus hingeldades uksele. Ta pruunid juuksed olid veel rohkem segamini kui tavaliselt. Tema haardes oli mitu raamatut. ,,Harry! Ron!'' hüüatas ta väsinult visates oma raamatud maha. Ta sulges oma käed Harry kaela ümber, teda kõvasti kallistades. Kivistunud pilk Harry silmis vireles hetkeks kui ta oli Hermione haardes. Tal oli raske olla vihane oma sõprade peale.
Hermione lasi Harryst lahti ja läks Roni juurde. Ta käed sulgusid nüüd Roni kaela ümber. Harry istus oma kohale tagasi samal ajal oma käsi ristates. ,,Noh me kõik oleme siin nüüd.''
,,Harryl on midagi meile öelda Hermione.'' ütles Ron ,,See on tähtis.''
Hermione laubal oli murekorts. ,,Oh. Noh, Harry mis see on siis?'' Ta istus vihase võluri kõrvale. ,,Kas midagi on valesti?'' Ta võttis Harry käe.
Harry vaatas alla rääkides oma rinnale. ,,Ma olen teie kahe peale pahane.''
,,Noh oleks tore kui sa seletaksid miks.''
Harry raputas pead. ,,See ei oma enam tähtsust. Ma olin lihtsalt üksik, see on kõik.''
Ron vaatas Harryt, siis vaatas ta Hermionet. Harry oli märgatavalt rahunenud. ,,No kuule! Sa olid paar minutit tagasi valmis mind tapma.''
,,Sa tahad rääkida NÜÜD?'' hüüdis Harry püsti hüpates. ,,Aga TERVE SUVI? Sa ei öelnud mulle ühtegi sõna mis oleks midagi tähendanud! Sa saatsid mulle tobedaid lühikesi kirju, aga sa ei öelnud mulle mis toimub! Sa ei öelnud mulle kas Voldemorti on nähtud! Sa ei öelnud mulle mida Dumbledore plaanib. Kuule nüüd Ron. Ma tean, et su isa teab! Mis toimunud on ah? Kammoon! Te ei saa mind hoida mugumaailmas peidus! Ma oleksin võinud külastada sind, Hermione! Su vanemad on mugud.''
Hermione kükitas maha, hoides oma suu kinni. Ta ei tahtnud silmsidet ei Roni ega ka Harryga mitte.
,,Anna andeks,'' ütles Ron ,, Aga me ei öelnud sulle midagi Tead-küll-kelle kohta, sest me ei ole midagi KUULNUD tema kohta. Ta on täielikult kadunud. Mu isa kontrollis võlureid, kelle nime sa andsid, kuid nad ei leidnud midagi.''
,,Päriselt?'' Harry kulmud kaardusid. ,,Te pole midagi kuulnud?''
,,Mitte ainsatki asja!'' Ron pöördus Hermione poole. ,,Ütle talle! Me pole midagi kuulnud.''
,,Ma pole kuid Voldemorti kohta ühtegi asja kuulnud Harry.'' kinnitas Hermione.
,,Võibolla hoiab ta madalat profiili,'' kinnitas Ron Harryle, ,,Või ta on kusagil kinni.''
,,Midaiganes.'' Harry tundis kuidas viha tema sees vaibub. ,,Te tõesti pole midagi kuulnud?''
,,Vannun oma võlukepi peal!'' ütles Ron. ,,Sa ju tead, et ma ei varjaks midagi sellist sinu eest. Mind ei huvita mida Dumbledore ütleb.''
,,Ma lihtsalt soovin...Et ma poleks olnud nii üksi. Dursleyd viskasid mu välja.''
Hermione ahmis õhku ja Ron vandus. Harry vajus sügavamale oma kohale. ,,Ma olen viimased kuu aega olnud Diagoni põiktänaval.''
,,Ma soovin, et sa oleksid mulle seda öelnud!'' hüüdis Ron.
,,Sina ei saatnud mulle öökulli, niiet miks oleksin mina pidanud saatma sulle?'' urises Harry.
Ron hüppas. ,,Mul on kaju Harry... Ma tahtsin, et sa meie juurde tuleksid. Aga Dumbledore ütles emale ja isale, et sina pead püsima mugude juures.''
Harry noogutas. ,,Nii palju ma sain aru. Noh, ma pole seal enam teretulnud. Nad arvavad, et ma tapsin Cedricu.''
Ron patsutas Harry õlga. ,,Nad ei meeldinud sulle niikuinii. Järgmisel suvel, võid meie pool peatuda. Ma olen kindel, et kui ema kuuleb, et mugud lõid su välja, ütleb ta Dumbledore'ile kuhu see panna.''
Harry naeratas kergelt kujutades emalikku proua Weasleyt Dumbledore'ile, maailma mõjuvõimukamaile võlurile, ei ütlemas.
,,Kas meile on andestatud?'' sosistas Hermione.
Harry noogutas vaikselt. Ta vaatas üles Roni ja Hermione poole neile kergelt naeratades.
,,Tore.'' ohkas Ron. ,,Ära solvu, aga sa oled hirmuäratavam kui Snape kui sa vihane oled.''
Hermione vaatas oma raamatuid üle. ,,Kas keegi on teist kuulnud uue Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja kohta?''
,,Ma ei ole midagi kuulnud.'' ütles Harry kibedalt ,,Mäletad?''
Ron raputas pead. ,,Eip. Pole aimugi. Isa ütles, et Dumbledore'il oli raskusi ühe leidmisega. Keegi ei taha seda tööd. Arvatakse, et see on ära tehtud.''
,,Aga Snape?'' küsis Hermione.
Ron väristas ennast juba nende nõiajookide õpetaja peale mõtlemise pärast. ,,Snape ei saa kunagi seda tööd. Ma ei usu, et Surmasööja oleks väga hea Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja.''
,,Tegelikult,'' ütles Hermione sirvides Päevaprohveti koopiat. ,,Endised Mustad võlurid mõistavad Mustade Jõudude Vastast Kaitset rohkem kui keegi teine. Nad teavad, kuidas Mustade võlurite pea töötab.''
,,Ma ei suuda uskuda, et sa kaitsed seda lammast!'' hüüdis Ron.
,,Ma ei kaitsegi,'' vastas Hermione, ,,Ma ütlesin lihtsalt lihtsa fakti.''
,,Miks ei võiks professor Lupin tagasi tulla?'' vingus Harry. ,,Ta oli paganama hea õpetaja, parim kes meil olnud on! No mis siis on kui ta iga kuu libahundiks muutub...''
,,Jah,'' nõustus Ron pead raputades. ,,Ta oli puhtust pidav koduloom!''
,,Dumbledore leiab,'' kinnitas Hermione poistele. ,,Kui ei, hakkab ta ise õpetama.Hmm.... Vaadake seda. Üle kahekümne musta olevuse on kadunud hoiupaikades üle maailma.''
,,Millised olevused?'' küsis Harry lehte jõllitades.
,,Hulk akromatuulasi, kimääre, mantikoor, kolm nundut. Need on kõige surmavamad maagilised olendid maailmas. Reporter oletas, et selle taga oli Voldemort, kuid Fudge eitas seda.''
,,See ei ole uudis. Ta eitab Voldemorti tagasitulekut maailma lõpuni.'' ütles Harry. ,,Naljakas, ühtegi draakonit pole varastatud. Kui minu käest küsida on Ungari Sarvsaba kui kõik olendid kokku pannes!''
Hermione voltis lehe kokku ja naeratas õrnalt Harryle lehte ette sirutades. ,,Kas tahad natuke järele jõuda?''
Harry naeratas lehte võttes. Seda oli vähe, aga see oli hea algus.
Ta oli kodus.

**

Ainult teist korda, nende viie aasta jooksul Sigatüükas, said Ron ja Harry tunda mõnu sõõlamis tseremooniast mis ei olnud nende oma. Seda oli tore vaadata kuidas esimese aasta õpilased majadesse jaotati. Harryle meeldis õnnitleda Gryffindori omi ja teada saada millised oli Slytherini õpilased.
Sõõlamistseremoonia tuli ja läks ja Sigatüüka õpilased seadsid ennast ahvatleva toidu kallale mille olid valmistanud kooli majahaldjad.
Ron müksas Harryt õpetajate lauale osutades. Professor McGonagalli ja madam Hoochi vahel istus väike räsitud naine. ,,Kas sa arvad, et see on uus Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja?''
,,Ilmselt,'' ütles Harry vaikselt. Ta lakkus huuli õpetajat jõllitades. Naine tundus kuidagi tuttav. Ta ei olnud kindel kus ta oli naist näinud, kuid ta teadis, et oli teda varem näinud. ,,Meil ei ole ennem naist olnud. Kas te arvate, et ta jääb?''
,,Ei tea.'' ütles Ron pead raputades, ,,Ma mõtlen. Ta ei näe välja nagu Mustade Jõudude Vastase Kaitse tüüpi. Ta on nii väike.''
Hermione ahmis õhku Roni selja taga, Ta tõmbas poisi lähedake ja sosistas talle kõrva.
,,Päriselt?'' sisises Ron, ,,sa teed nalja! Ma arvasin, et ta on surnud!''
Harry pööras pead teravalt, et sõpru põrnitseda. ,,Äkki te ei salatseks?''
,,Me ei SALATSE.'' Ron saatis Hermionele külgsuunalise pilgu. ,,Hermione tundis just oma õpikutest ära uue õpetaja.''
Dumbledore tõusis püsti. ,,Mul on paar teadaannet, enne kui te lähete oma puhketubadesse. Esimese aasta õpilased peaksid kõrva taha panema, et mets on keelatud kõigile õpilastele. Õpilastele tuletan meelde, et vahetundide ajal on koridorides võlukunsti kasutamine keelatud, kui seda reeglit rikkuda kaotate oma majalt punkte ja jääte peale tunde. Lendluudpalli katsed algavad semestri teisel nädalal. Kui keegi on huvitatud oma maja võistkonnas mängimisest, peaks ta rääkima madame Hoochiga.'' ta osutas halli juukselisele, sinisilmsele lendamis õpetajale.
Dumbledore hingas sügavalt sisse ja muutus tõsiseks. ,,Nii, ma tean, et paljud teist on muretsenud uue Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja pärast. Ma tahaksin teile kinnitada et see positsioon ei ole neetud. Meil on lihtsalt olnud raske leida seda õiget õpetajat. Ma arvan, et lõpuks oleme me leidnud selle õige. Sel aastal on meie professoriks Gwendolyn Maclay.''
Harry silmad läksid pärani kui ta jõllitas uut õpetajat. Ta kõhus keeras. Ta teadis kus oli naist näinud. Oma esimesel aastal Sigatüükas, oli Harry leidnud Erisedi peegli. Peegel näitas tema kõige ihalduimat soovi. Ta oli näinud oma perekonda. See naine oli seal olnud. Harry pillas oma kahvli. See kõlises valjult tema taldrikul.
Professor Maclay pani oma käed Dumbledore'i käele. Ta vaatas otse Harryt. Tundus nagu ta oleks vaadanud Harry sisse.
,,Issand jumal...'' pomises Harry. Ta pöördus Roni ja Hermione poole. ,,Ma-Ta--Ta on minu perekonnas.''
Professor McGonagall suundus Gryffindori laua juurde. Ta kõndis otse Harry poole. ,,Härra Potter, professor Dumbledore soovib teiega rääkida.''
Talle tundus, et veri tema veenides muutub jäiseks. Hermione võttis Harryl käest ja pigistas seda. ,,Me tuleme koos temaga. Ron ja mina.''
,,Ma olen kindel, et teie ja härra Weasley saate aru, et see on privaatne asi preili Granger.''
Harry raputas pead. ,,Kõike mida te ütlete mulle, võite öelda ka neile.'' Ta naeratas sõpradele nõrgalt. ,,Ei mingeid saladusi, õigus?''
Professor McGonagall noogutas teravalt. ,,Olgu. Tulge minu järel.''

**

Harry ei olnud kindel kas ta oleks pidanud olema segaduses, ekstaasis või vihane. Hermione ja Ron tema kõrval, valmis teda toetama igatmoodi. Harry elu oli niigi segadusse ajav.
Professor Dumbledore istus oma laua taga. Ta käed olid koos tema ees, ta naeratas Harryle. ,,No Harry, kuidas sinu vaheaeg möödus?''
,,Ausalt öeldes, professor, see oli kohutav.'' vastas Harry Fawkesi pead patsutades. ,,Kas me saaksime sellega ühele poole?''
,,Muidugi.'' ohkas Dumbledore. ,,Ma märkasin, et sind häiris miski pidusöögi ajal.''
,,Professor Maclay... Ma nägin teda. Erisedi peeglis. Ma nägin oma peret peeglis ja tema oli seal.''
Aeglaselt noogutades levis naeratus mööda Dumbledore'i nägu. ,,Sul on väga hea mälu. Su silmad ei mängi sinuga trikke, Harry. Gwendolyn Maclay on Potterite pereliige.''
,,Mulle tundus, et ma olen ainuke Potter kes on alles jäänud.''
,,Ka meie arvasime seda paar nädalat tagasi. Sa pole kunagi kuulnud Gwendolyn Maclayst?''
Harry raputas pead. Hermione piiksatas välja; ,,Gwendolyn Maclay oli arvatavasti Teate-küll-kelle ohver. Ta pidi olema nõiajookide õpetaja siin, kuid ta kadus. Paar päeva hiljem ilmusid tema riided Diagoni põiktänaval. Arvati, et ta on surnud, kuid keegi polnud selles kunagi kindel. Gwendolyn Maclay müsteerium on päris kuulus.''
,,Väga hea preili Granger. Ma arvasin, et sina tead.'' Dumbledore naeratas soojalt Hermionele. ,,Nüüd, Harry...Professor Maclay oli sinu isa sugulane. Ta on olnud kadunud mitmeid aastaid, needuse pärast. Vusser loits, nagu ma aru saan. See loits häirib tema orienteerumist.''
Harry kortsutas kulmu. ,,Mida see tähendab?''
,,Ta eksib ära väga kergesti.'' seletas Hermione. ,,Ta ei saa aru ka kõige lihtsamaist juhistest.''
Ron noogutas nõustuseks. ,,Ma kuulsin, et ta läks ükskord ära Siganurmest ja ilmus uuesti välja Pariisis.''
,,See needus...'' ütles Harry, oma toolil ebamugavalt nihkudes. ,,See põhjustas..ee..mu sugulase..eksimise viimased kuusteist aastat?''
,,Nii professor Maclay mulle seletas. Mul on kahju, et ei saanud sinuga rääkida enne Sõõlamistseremooniat. Ma ei teadnud, et sa ta ära tunned.''
Harry kohandas oma prille jätkates informatsiooniga. ,,Kas ma saaksin professor Maclayga kohtuda?''
,,Ta ootab tegelikult väga sinuga kohtumist.''
Ron patsutas Harry õlga. ,,Hermione ja mina oleme sinuga mees.''
Harry ohkas. Ta naeratas nõrgalt. ,,Tegelikult, tahaksin seda ise teha.''
Hermione pigistas Harry kätt. ,,Me ootame sind puhketoas.''
,,Me oleme ikkagi sinuga.'' lisas Ron mükstaes Harry kätt. ,,Lihtsalt puhketoas.''
Dumbledore lasi Roni ja Hermione välja. Gwendolyn Maclay oli juba ootamas, tema käed värisesid natuke.
,,Ah, Gwendolyn,'' ütles Dumbledore, ,,Ma tulin just sulle järele.''
Naine kõndis kiirelt Dumbledorei kabinetti. Sigatüüka direktor naeratas. Ta vaatas randmele. ,,Vaadake seda kella.'' ütles ta kuigi tal ei olnud käe peal kella. ,,Ma pean rääkima professor McGonagalliga. Teie kaks võite siin rääkida.'' ta tippis kabinetist väljudes.
Gwendolyn naeratas kui Harryt vaatas. ,,Sa näed nii Jamie moodi välja...'' sosistas ta Harry ette põlvitades. ,,Aga sul on Lily silmad. Sa oled seda kuulnud nii mitu korda, et see on oma tähenduse kaotanud?''
,,Enamvähem.'' Harry vaatas hoolikalt Gwendolyni. ,,Kas sa oled tõesti mu- mu sugulane?''
,,Teine sugulane.'' parandas Gwendolyn teda. Ta naeratas uhkelt. ,,Sa oled kindlalt Potter. Sul on isegi 'perekonna sünnimärk'.'' Ta tõmbas juuksed kaelalt. ,,Ma arvan, et igal Potteril oli mingisugune needuse jälg küljes. Me oleme alati pahandustesse sattunud. Mitte just nii imetlusväärne kui sul.''
Harry märkas X kujulist armi naise kaelal. ,,See on sinu.''
,,Jep. X märgib koha. Novia needus.'' Ta naeratas märki katsudes. ,,Ma arvan alati, et olen õiges kohas, sellepärast ma ei saagi kunagi kuskile.''
,,Kus sa oled olnud?''
,,Siin, seal... Enamasti seal.'' ohkas Gwendolyn. Ta võttis Harry käe. ,,Mul on väga kahju, et ma pole saanud olla siin sinuga. Ma kuulsin sinu vanemate kohta alles eelmine nädal. Ma soovin, et ma oleksin saanud sinu eest hoolitseda.''
,,Ma soovin ka, et sa oleksid saanud olla. Siis poleks ma pidanud elama Petunia ja Vernoniga.''
,,Sa olid Lily õe juures? Oh Harry!'' Gwendolyn nägi välja nagu tal oleksid valud. ,,Mul on nii kahju!''
,,See ei olnud sinu süü. See needus tundub olevat...haruldane.'' Harry suunurk kaardus üles. ,,Võibolla- võibolla saad sa selle tasa teha olles nüüd minuga. Mul ei ole kunagi tõelist peret olnud.''
Gwendolyn noogutas. ,,Ma oleksin hea meelega sinu perekond Harry.'' Ta mässis oma käed tihedalt ümber Harry kaela teda kallistades. ,,Ära muretse enam.'' Ta pruunid silmad hakkasid särama. ,,Ma hoolitsen sinu eest.''