11. peatükk

Fred koputas sõrmi vastu oma luua vart. ,,Kus kurat Harry on? Me ei saa alustada treeninguid ilma kaptenita!''
Ron raputas pead. ,,Ma loodan, et ta ei läinud professor Maclay juurde.''
,,Mida?'' George tagus pahaselt muru. ,,Miks?''
,,See on pikk lugu. Ta peaks siin olema. Ma tuletasin talle meelde, et treening on.'' Ron kehitas õlgu. ,,Meie esimene mäng on kahe nädala pärast. Me p e a m e harjutama.''
,,Me oleme Slytherini vastu jah?'' küsis Angelina.
Fred raputas pead. ,,Ei, nemad on Ravenclawi vastu ennem. Me mängime Hufflepuffiga. Meil veab. Hufflepuffil on peaaegu uus võistkond see aasta.''
,,Kellega Hufflepuff asendas Ced--'' George vakatas. ,,Ma mõtlen, kes see aasta püüdja on?''
,,Mingi--mingi kolmanda klassi oma.'' pomises Alicia. ,,Derek. Derek Kalderasha...Ma nägin teda ükspäev harjutamas...Ta ei ole paha.''
Niheledes ja maha vaadates üritas terve võistkond võidelda oma jagatud tunnetega. See oli kujunenud reegliks, et ei räägita nende surnud koolikaaslastest. Kuus õpilast ohkasid kergendatult kui Harry väljakule lähenes.
,,Vabandust, et hilinesin.'' pomises Harry. ,,Ma jäin kinni.''
Ron neelatas. ,,Kas sa rääkisid professor--''
,,Kao ära.'' urises Harry. Roni silmad läksid pärani, samal ajal kui teised taganesid. Harry hääles polnud kunagi nii palju kurjust olnud. Need kaks sõna olid kõige hirmuäratavamad mis kunagi olid tema suust tulnud-- isegi rohkem kui Ussisõnad!
,,Lähme lihtsalt harjutama.'' ütles Katie vaikselt. ,,Ma mõtlen, me peame tõsiselt tööd tegema.''
,,Jah.'' Harry noogutas. ,,Teeme...eem..'' ta pani käe laubale. ,,Ma ei tea kust alustada.''
,,Kas sa oled mingi strateegia välja töödanud? Vaadanud Hufflepuffi ja mõelnud kuidas neid rünnata?'' küsis Fred.
,,Ma olen olnud veidi hõivatud.'' tunnistas Harry. ,,Kas kellegil on ideid? Ma olen pakkumisteks avatud.''
Võistkonna seas oli pomin, ja kõik vahetasid ebamugavaid pilke.
,,Sa--sa tahad, et meie pakuksime strateegiat?''
Harry kehitas õlgu. ,,Ma ei tea. Lihtsalt-- tehke mida tahate.''

**

,,Tal ei tulnud pähe strateegiat?'' kordas Hermione.
Tema ja Ron kõndisid mööda järve äärt. Ronil olid ikka Lendluudpalli rüü seljas ja luud kaasas. Hermione mähkis oma rüü tihedamini endale ümber. Hiline oktoober oli jahe ja tüdrukul tulid külmavärinad üle selja.
,,Ta tuli. Ta ei olnud just eriti huvitatud sellest.'' Ron kehitas õlgu. ,,See on tema esimene aasta kaptenina...Ja ta ei ole nii kinnistunud nagu Wood oli. Ja tal on palju mõtteis praegu!''
Hermione ohkas katkendlikult. ,,Kas sa oled täielikult tundetu Ron? Miks sa ignoreerid seda mis on otse sinu ees?''
Ron lõpetas kõndimise lastes oma luual maha kukkuda. Ta pani käed rinnale risti. ,,Ma lihtsalt tahan anda professor Maclayle kasu meie kahtlustest!''
,,Miks? Me oleme olnud siin aastaid ja alati on m i d a g i. Miks peaks see aasta olema erinev?'' nõudis Hermione.
,,Hermione see ei ole Voldemort. See on Harry perekond.''
,,M e i e oleme Harry perekond. ''käis Hermione peale. ,,Meie oleme need kes on olnud tema juures kõik need neli aastat. Professor Maclay on lihtsalt juhuslik inimene kellel juhtub olema paar tilka Potteri verd!''
,,Miks see sulle nii palju korda läheb?'' nõudis Ron. ,,Professor Dumbledore, Sirius, Professor Lupin, preili Tsukino-- miljon inimest kaitseb Harryt. Miks sa vajad--'' Ron vakatas äkki. ,,Sa armastad teda.''
Hermione naeris. ,,Mida? Sa oled segi!'' Ta hammustas oma huult valusalt, käsi mudides.
,,Sa armastad Harryt.'' kordas Ron. ,, See on ilmselge ju. Ma olen idioot, et seda varem ei märganud.''
,,Ma--ma--'' kokutas Hermione maha vaadates. ,, Ma tahan teda lihtsalt kaitsta!''
,,Ma oleksin pidanud teadma.'' pomises Ron, ,, Ma mõtlen, millist tüdrukut tema poole ei tõmbaks? Ma mõtlen, ta on tugev,rikas,populaarne ja väga hea Lendluudpallis...''
Hermione silmad läkis pärani kui mõistmine teda tabas. ,,Oh jumal...Ron ma ei teadnud, et sa...Ma mõtlen, sa oled alati minu üle nalja teinud.''
Ron naeratas talle kurvalt. ,,Sa teed alati haiget--''
,,--Neile keda armastad.'' lõpetas Hermione üead raputades. ,,Mul on nii kahju Ron...''
,,Sa ei tunne minu vastu nii. Ma tean. Miks sa peaksidki?'' Ta naeris. ,,Ei ole just palju inimesi kes Harryga võistleks.''
Hermione taganes. ,,Ron...''
Ron raputas pead. ,,Ma ei taha seda kuulda Hermione.''
,,RON!'' karjus ta. ,,JOOKSE!''
,,Mida? Mi--'' Ron ei jõudnud lauset lõpetada enne kui suur küünistega käsi lõi ta pikali. Ta tõmmati üles. See ei olnud mingi mägi troll keda Ron ennem näinud oleks olnud. Sellel oli kolm silma ja sarved ümber lameda näo. Selle küünistega käsi liikus Hermione poole.
,,EI!'' karjus Ron, üritades oma võlukeppi leida. Pagan ta oli selle puhketuppa jätnud! ,,Hermione!''
Koletis kaevas oma küünisega Hermione kõhtu. Tüdruk karjus, veri koletise küünistel alla voolamas.
Ron võitles veega, rabeledes kaalu juurde saanud rüüga. ,,HERMIONE!''
Koletis lasi Hermionest lahti, kes lõtvus, veritsedes härmatisega kaetud murul. Koletise tähelepanu laskus Ronile. Tema suust tuli möire.
Elukale mingit tähelepanu pööramata jooksis Ron Hermione juurde. ,,Hermione! Hermione! Räägi minuga!''
Tüdruk sosistas vaevu. ,,Ron...''
Küünised tabasid Roni üle näo. ta tundis kuuma verd mööda nägu laiali valgumas. Ron sirutas välja, et oma luuda saada. Kui ta ainult ulatuks-- kui ta--
Mitmed pisikesed pärgamendi tükid lendasid vastu eluka laupa. Ron märkas keha mis üle tema ja Hermione hüppas, lüües elukat rinda. Massiivne koletis kukkus tahapoole möirates.
Maha langes küürus, looma sarnane preili Tsukino kes urises. ,,Oni.''
Koletis—On – tundus üllatunud olevat. ,,Kitsune.''
,,Sa ei tee neile haiget.'' käsutas preili Tsukino. Ta tõmbas oma metallist lehviku vöölt seda avades. Ta tõstis selle pea kohale karjudes Jaapani keeles needusi. Valge valgusjuga väljus tema lehvikust ja tabas elukat. Pauk tegi väikse pausi.
,,Preili Tsukino!'' karjus Ron. Ta tõmbas Hermione endale lähemale.
Preili Tsukino pöördus Roni poole. Ta silmad läikisid. ,,Jookse Ron. Võta Hermione ja mine! NÜÜD!''
Ron oli kivistunud kui ta vaatas väikest naist võitlemas suure elukaga. Ron nägi kuidas ta käed muutusid, pikad küüned tulid välja tema sõrmeotstest. Teravad, valged kõrvad tulid tema juustest välja. Ta pillas oma lehviku maha, tõstes käe. Vaikselt pomisedes, hakkas tema käes tekkima tulekera. Ta viskas tulekera Onile rinda.
Oni huilgas ja liikus preili Tsukino poole. Ta haaras naise kaelast ja tõstis ta üles. Koletis tõstis käe üles. See möirgas valjult.
Preili Tsukino rabeles ühe käe vabaks. Ta torkas küüne Oni keskmisesse silma. See karjus nägu kattes. Miss Tsukino kukkus maha. ,,Nüüd olen ma vihane.'' ta pomises, tema keha katsid äkitselt leegid. Kui leegid hajusid jätsid need järgi valge rebase. See oli palju suurem kui oleks pidanud olema. See hüppas Oni poole, lõuad plaksumas. See klammerdus Oni kaela külge ja ei lasknud lahti. Oni võitles, et saada olevus maha, lõpuks sai ta sellega hakkama visates rebase üle Hermione ja Roni. Ron vaatas taha. Tuli ümbritses jälle rebast mis muutus taas preili Tsukinoks.
Ron vaatas tagasi Oni poole. See hoidis käsi kaelal. Preili Tsukino oli hoidnud Oni lihast kui viimane teda viskas. Oni kael oli verine. Tema kael oli ära kistud. See kukkus surnult.
Preili Tsukino jooksis Roni ja Hermione poole. ,,Ma käskisin teil lahkuda.'' nõudis ta. Ta vaats Hermionet. ,,Oh ei...Ron mine kutsu Dumbledore. See on tähtis. Ma pean talle ütlema, et Yasha--'' Ta silmad hakkasid äkitselt jälle läikima.
,,Mis Yasha?'' küsis Ron Hermionet üles tõstes.
Preili Tsukino raputas sügavalt hingates pead. ,,Midagi. Ma ütlen talle ise. Lihtsalt viime Hermione haiglatiiba. Ma pean keha eest hoolt kandma.''
Ron noogutas, korjates teadvusetu Hermione oma kätte. Ta hakkas teda lossi poole tirima. Harry läheb endast välja kui sellest kuuleb.

**

,,Kuidas on võimalik, et teie kaks ja härra Potter sattude rohkem pahandustesse kui kõik teised kokku?'' Madame Pomfrey ohkas.
Ron krimpsutas nägu kui mednõid tema põske puhastas. ,,Me oleme lihtsalt õnnega koos ma arvan. Kas Hermione saab terveks?''
Ohates vaats madame Pomfrey Hermione poole. ,,Ta on halvas seisus. Selle eluka küüntes oli mingisugune mürk. Aga preili Grangeriga saab kõik korda. Ta puhkab praegu. Mis seda tegi?''
,,See oli mingisugune elukas.'' ütles Ron. ,,Ma ei tea täpselt mis see oli. See oli sõna otseses mõttes kole.''
,,Kas te võiksite seda kirjedada?'' küsis professor Dumbledore ukselt.
Madame Pomfrey võpatas. ,,Albus! Palun ära hiili ligi! Sa ehmatasid mu poolsurnuks.''
,,Vabandust Poppy.'' Dumbledore tuli ruumi ja istus Roni kõrval olevale voodile. ,,Ma kuulsin mis juhtus. Ma tahtsin terve loo härra Weasleylt saada.''
,,Hermionel oli õigus!'' tunnistas Ron ,,Ma olen kindel, et oli...Ma ei olnud ennem, kuid nüüd olen! Ta pidi teada, et Hermione teda kahtlustab! Tema pidi selle asja saatma!''
,,Millest sa räägid mu poiss?'' küsis Dumbledore. ,,Keda Hermione kahtlustas?''
,,Professor Maclay! Tema pidi selle eluka meie järgi saatma!''
,,Gwendolyn?'' madame Pomfrey naeris. ,,Tema ei vigastaks kärbestki! Mina tõin ta! Tema kehas pole kübekestki kurjust!''
Dumbledore tõstis käe, et vaigistada madame Pomfrey. Ta vaatas Roni, küünlavalgus tema poolkuu kujulistes prillides tantsimas. ,,Palun. Aeglaselt Ronald. Algusest peale.''
,,Mina ja Hermione rääkisime. Noh, vaidlesime. Ta arvab, et professor Maclay teeb midagi Harryle...Midagi paha.''
,,Tõesti? Miks?''
Ron toetus tahapoole. ,,Noh, ta on viimasel ajal kummaliselt käitunud. Teda ei huvita eriti miski enam.''
,,Tõesti...See on...Päris huvitav.'' Dumbledore noogutas, samal ajal oma habet silitades. ,,Ja sina arvad, et professor Maclay on Harry ükskõiksuse taga?''
,,Jah...Hermione ütles, et profesor Maclay luges ta mõtteid...Ja Harry hoolib ainult temast! Ta läheb alati tema juurde! See on jube!''
Dumbledore noogutas. ,,Ja mis täna juhtus?''
,,See elukas ründas meid. See viskas mind järve ja lõikas Hermionet.'' Ron tundis, et ta kurk tulitab kui ta üritas saada piisavalt õhku rääkimiseks. ,,See oleks meid mõlemaid tapnud, kuid preili Tsukino tuli ja päästis meid...Ta ei ole inimene! Ta muutus rebaseks.''
,,Jah,jah...Ma tean.'' Dumbledore pani käe Roni õlale. ,,See ei ole midagi mille pärast ennast vaevata, ma kinnitan sulle. Ma olen väga teadlik preili Tsukino olukorrast.''
,,See asi. Preili Tsukino kutsus seda Oniks.''
,,Oni? Sakura kas sa palun seletaksid?'' Dumbledore pöördus ukse poole, auror seisis seal. ,,Miks oli Oni Sigatüükas? Ma ei ole kohanud ühtegi väljaspool Aasiat.''
,,Sina--'' Ron üritas püsti tõusta, kuid Dumbledore ja madame Pomfrey ei lasknud. ,,Kas sina tõid selle siia?''
,,Ma kardan, et tõin. Ma kinnitan ma ei teinud seda põhjusega.'' Preili Tsukino liikus ladusalt mööda põrandat. ,,See elukas on mind mõnda aega jälitanud. Ma tapsin ta sõbra kui olin Hokkaidos. Ma olin kindel, et see ei saa mind jälitada--''
,,Sa mõtled--'' Ron raputas pead. ,,Professor Maclayl polnud sellega m i d a g i pistmist?''
,,See oli minu viga.'' pomises preili Tsukino pead langetades. ,,Mul on väga kahju Ron. Palun palu Hermione käest vabandust kui ta ärkab.'' Ta läks uksest välja.
Dumbledore noogutas. ,,Poppy, hoolitse härra Weasley ja preili Grangeri eest. Ma pean mõned asjad korda ajama.''

**

Harry magamistoa uks vajus lahti, suur must koon piilus sisse. Kogukas koer lonkis sisse ringi vaadates. Kui ta oli kindel, et Harry on toas ainuke siis ta muutus.
,,Sirius.'' ütles Harry voodist tõustes. Ta ei olnud viitsinud isegi Lendluudpalli riideid ära vahetada. Peale trenni oli ta tulnud tagasi oma tuppa ja ära vajunud. ,,Mida sa siin teed?''
,,Dumbledore saatis mind. Harry on juhtunud õnnetus.'' Ta ohkas sügavalt Harry kätt võttes. ,,Asi on Ronis ja Hermiones.''
,,Oh?'' Harry kergitas kulmu. ,,Kas nendega juhtus midagi?''
Sirius noogutas tõsiselt. ,,See oli Oni. Suur trollisarnane elukas. See ründas neid peale Lendluudpalli treeninguid.''
,,Oh...'' Noogutades, vaatas Harry üles Siriuse poole, tühja muljega. ,,Kas nad on surnud?''
Sirius lasi Harry käest lahti. ,,Mida sa ütlesid?''
,,Kas nad on surnud? Kas see--kuidas sa seda kutsusid--Oni--tappis nad?'' Harry naeris. ,,See ei ole ju mingi raske küsimus Sirius.''
,,Ei. Nad pole surnud. Nad on Haiglatiivas küll. Hermione sai väga halvasti vigastada.'' Sirius tundis oma kõhus midagi pöörlemas. Harry nägu...see oli nii tühi. ,,Oni...kaevas tema kõhus.''
Harry raputas oma pead. ,,Miks tal võlukeppi pole? Tõsiselt! Nii võib mõelda kuidas need kaks ilma minuta oma kingapaeladki kinni seovad!''
,,Mis kurat sul viga on?'' pragas Sirius. ,,Hermione ja Ron oleksid võinud surra!''
,,Aga nad ei sunud. Nad saavad terveks. See ei ole minu probleem.'' urises Harry. ,,Ma ei saa raisata oma aega muretsedes haleda võluri ja väikse mudaverelise lita pärast!''
,,Harry James Potter!'' Sirius haaras Harry käest, tema pikad sõrmed kaevusid Harry rüüsse. ,,Su vanemad keeravad kindlasti teist külge oma hauas praegu! Mis ajast sina selliseid asju räägid?''
Harry pööritas silmi. ,,Sa tahad, et ma neid vaatama läheks? Olgu.'' Harry lonkis ukse poole. ,,Noh? Kas sa tuled?''
Sirius raputas pead. ,,Ma ei saa...nad saaksid teada....''
Kannatus katkenud, ohkas Harry pead raputades. ,,Noh, sa oled väga kasulik eks?''
Siriuse silmad tõmbusid kissi kui ta vaatas kuidas Harry lahkus. Temal ja Gwendolynil oli tõesti vaja rääkida.

**

Harry kõmpis Haiglatiiba. Madame Pomfrey hoolitses magava Roni eest. ,,Noh, ma olen üllatunud, et sul võttis nii kaua aega siia tulemisega.'' kommenteeris ta. ,,Nendega saab kõik korda.''
Harry, vaikselt, lähenes Hermionele. Ta libistas oma käe üle tüdruku oma. Ta silmad muutusid pehmemaks. ,,Ta...Ta on külm.''
,,Ta kaotas palju verd härra Potter. Ma kinnitan teile, temaga saab kõik korda.''
Ta neelatas valjult. ,,See on kummaline.''
Madame Pomfrey kergitas kulmu. ,,Mis on kummaline härra Potter?''
,,M-midagi...Ma-ma pean minema.''
Kiirelt Hermione käest lahti lastes taganes ta. Ta vaatas Roni poole käed värisemas. Ta pöördus ja jooksis minema. Ta peatus kui väljus uksest.
Miks oli tema nägu pisaratega kaetud?