25. peatükk

,,Härra Potter, minge tagasi voodisse!'' käsutas madame Pomfrey kui Harry roomas mööda Haiglatiiva põrandat ukse poole.
,,Ma olen kohe tagasi.'' kinnitas Harry, vaikselt edasi liikudes. Isegi peale öist puhkust, tegi talle liikumine ikka valu. Akkei poolne läbipeksmine tundus nagu lihapehmendisse viskamine mida juhtis väike naine.
Ta kuulis koridorist kisa. Ta tundis ära koheselt naisehääle mis karjus. Dumbledore ja Snape üritasid teda rahustada, see luhtus neil kohutavalt.
,,Palun Gwendolyn!'' anus Dumbledore. ,,See on sinu enda hea pärast.''
,,EI!'' karjus ta, võideldes kahe võluri vastu kes teda hoidsid. Ta peksis ja rabeles, karjudes. ,,Ei taha!''
,,Gwendolyn!'' käsutas Snape. Ta läks tema juurde, pannes käed ta näo peale. ,,Rahune maha.''
Harry liikus lähemale. Ta nägi nüüd lugeda logosi mis olid Gwendolyni hoidvate võlurite riietel.
St. Mungo Maagiliste Haiguste ja Vigastuste Haigla.
Pead langetades, lipsas Harry tagasi Haiglatiiba. Ta tõmbas oma voodikardinad ette, sisse ronides. Ta tõmbas teki lõuani ja jõllitas lage.
,,Harry?'' ta pööras oma pead ja nägi Hermionet, kes istus sirgelt oma voodil. Ta tuli voodist välja, liikudes Harry kõrvale istuma. ,,Mis viga?''
,,Gwendolyn.'' vastas ta. ,,Ta läheb St. Mungosse.''
,,Noh, võibolla ta peabki seal olema.'' Ron oli nüüd püsti tõusnud. Ta istus teisele poole Harryt, Harryle ebamugavalt naeratades.
,,Ma lihtsalt--'' Harry raputas pead. ,,Ma tahtsin, et temaga kõik korda saaks.''
,,Võibolla temaga saabki.'' Hermione võttis Harry käe, seda õrnalt pigistades. ,,Ma mõtlen, ta võib lõpuks paraneda. Seda ei tea kunagi.''
,,Ma arvasin, et mul on perekond.'' sosistas Harry tuimalt. ,,Sellepärast kõik see juhtus. Ma tahtsin nii väga...Kedagi...Ainult ühte Potterit.''
Sirius tõstis oma pea, ninaga Harry jalga nügides. Harry pilgutas koera poole silmi.
,,Noh...'' Ron kehitas kergelt õlgu. ,,Ma tean, et me ei ole Potterid ega midagi, aga-- Kas me pole nagu su perekond?''
,,Jah.'' nõustus Hermione. ,,Mis see loeb mis nimi meil on? Ma arvan, et peale kõike mis me oleme läbi elanud, oleme me sinu perekond.''
,,Ma olen parem sinuga kui oma vendadega Harry.'' Ron naeris. ,,Pealegi, vaata Voldemorti-- Need hullud deemonid olidtema perekond. Ja nad kõik tahtsid üksteist tappa.''
Hermione noogutas. ,,Veri on üleväärtustatud.'' Harry ohkas, oma voodilinaga mängides. ,,Te ei ole minu peale pahased nende viimaste kuude pärast? Ma olin selline tõbras.''
,,Sa olid Yasha kontrolli all. Me ei saa sind tegelikuls süüdistada, või saame?'' Ron pani käe Harry õlale.
Hermione jäi kummaliselt vaikseks. Ta vaatas maha. ,,Ma arvan...See võtab aega...''
,,Ma olin loll Hermione. Ma uskusin teda. Ma tahtsin...''
,,Harry, ma saan sellest üle. Ma vajan aega.'' Ta naeratas kergelt. ,,See, et sa peaaegu ennast tuhaks põletasid, teeb palju tasa.''
Harry naeratas nõrgalt. ,,Ma meenutan seda järgmisel korral kui me võitleme.''
,,Palun ära.'' sosistas Hermione. Ta katsus õrnalt ta kätt. Ron pani enda käed tüdruku kätele.
,,Ma ei saa ikkagi aru kõigest mis juhtus.'' sosistas Harry. ,,Mida Akkei ja Voldemort minust tahtsid...Või kuidas me välja saime.''
Talle meenus pilt Ronist, kui ta oli näinud Labürindis. Roni silmad läikimas, alistades Yasha võimu.
,,Ma lihtsalt tean...Akkei ütles, et ma kardan iseennast, keda ma sügaval sisimas olen. Ma ei saa parata, vaid mõelda, kas tal oli õigus. Kas äkki...Mul on päriselt sama võim mis Voldemortil. Ma mõtlen, ma tundun otsivat ohtu ja seiklusi. Võibolla ma olen sama paha kui tema.''
,,See on täpselt see mida Akkei tahtis, et sa arvaksid.'' vastas Ron. ,,Ta tahtis, et sa võrdleks ennast Voldemortiga. Ta oli manipulatsiooni meister. Harry sa otsid ohtu ja seiklusi...Sest seda kangelased teevadki.''
,,Võtab ühe, et seda teada, eks?'' Hermione müksas Roni.
Roni kõrvad tõmbusid roosaks. ,,Ma ei ole mingi kangelane...Ma olen lihtsalt poiss kes on piisavalt rumal, et Harry järgi käia.''
,,Ja mina?'' nõudis Hermione.
,,Sina oled tüdruk kes on piisavalt rumal, et tema järgi käia.'' vastas Ron, saades ka löögi.
Harry ohkas sügavalt, ta tundis oma sõprade soojust enda kätes. ,,Ma vajan teid...Voldemort teadis seda...Ma ei tea mida ma teeksin kui ma teid kaotaks.''
Ron naeratas kergelt. ,,Noh, sinu õnneks, pole palju mida sa saaks teha, et meid endast igaveseks eemale ajada.''
,,Ükskõik mis ka ei juhtuks.'' lisas Hermione.
Harry pigistas oma sõprade käsi kõvasti. ,,Aga mis hakkab juhtuma?''