20. peatükk

Harry sirutas käe, üritades katsuda nööri mis hoidis professor Snapei seina küljes.
,,Mine siit välja, sa tobu.'' sisises Snape. ,,Kas lõksuuks on ikka avatud? Ürita leida viis kuidas üles ronida.''
,,Ja siis?'' küsis Harry. ,,Jätan teid siia surema? Te pole mu lemmik inimene maailmas, aga ma ei jäta teid siia rippudes surema.''
,,Gwendolyn.'' puristas Snape, sülitades verd välja. ,,See on Sakura. Ta vedas mind ninapidi.''
,,Ma tean.'' Harry ulatus lõpuks sõlmedeni. Ta oigas kui lõtv Nõiajookide Meister kukkus seinalt maha. Ta oli täielikult liikumatu, lihtsalt kukkus Harry sülle. ,,See on Yasha tegelikult. Ma ei usu, et preili Tsukinol oli tema üle mingit kontrolli.''
,,Voldemort--'' Snape üritas ise liikuda. ,,Ja Akkei--''
,,Nad abielluvad, ma tean.'' Harry pani Snapei käe ümber enda õlgade, teda püsti hoides. ,,Mis siis? Ma ei osta ju neile rösterit ega midagi.''
,,Potter sa idioot!'' urises Snape. ,,Kas sa ei tea ka midagi?''
,,Mida?''
Snape lükkas ennast Harryst eemale, ennast ise, vastu seina toetades. ,,Võlurite abielu, kehaühendus. Need ei ole lihtsalt nõmedad mugu tseremooniad, kus sa saad paberitüki mis ütleb,et te olete ühendatud. Siin maailmas, oled sa tegelikult ü h e n d a t u d. Keha ja hing ja maagia.''
,,Ma olen üllatunud, et Voldemort pole varem oma hinge müünud.'' kommenteeris Harry. ,,Tulge Professor. Laske ma aitan. Me ei jõua kuskile, kui te ennast vastu seina toetate.''
,,Sa tola.'' naeris Snape. ,,Kas sa ei saa aru? Kui Voldemort ühendab kehad Akkeiga, on nad kõiges ühinenud. Voldemort saab kogu ligipääse Akkei maagiale. Akkei on kõige mõjuvõimsam Kitsune maailmas.''
Harry vaatas maha. ,,Voldemortiga ühinenult, oleks see--''
Snape lükkas ennast, valust oiates, seinast eemale. ,,Piisav, et hävitada meie maailm.''
Harry noogutas. ,,Olgu, me peame siit välja saama. Kas siin on tunnel?''
Snape pööritas silmi. ,,See on vangikoobas, kus ainuke väljapääs on see luuk mis on umbes viie meetri kõrgusel. See on liiga kõrgel, et hõljutada. Kas sa oskad ilmuda?''
Harry raputas pead. ,,Ma olen ainult viisteist. Ma pole isegi õppimist alustanud. Kas te oskate?''
,,Loomulikult oskan ma Ilmuda! Aga ma saan ainult enda siit välja. Ma ei saa sind kaasa võtta.''
,,Noh, viige ennast siit välja. Peatage Voldemort.'' Harry vaatas üles luugi poole.,,Te võite mulle hiljem järgi tulla.''
,,Potter see ei ole nii lihtne. Isegi kui ma saaksin Voldemorti peatada, ei oleks ma võimeline leidma siia tagasiteed. Labürindis on võimatu navigeerida, eriti kui sa arvad, et tead kuhu lähed.''
,,Vaesed Harry ja Severus, eksinud.'' kuju astus varjudest lähemale. ,,Ei tea kuidas Labürindist välja saada.''
Harry jõllitas kuju, kui ta end näitas. Varjud kadusid, ruumi hämar valgus paljastas lühikese, kasimatu poisi. Ta juuksed olid sassid. Mustad prillid olid viltu poisi näol. Ta briljant rohelised silmad jõllitasid Harryt. Ta kohendas oma rohelise ja hõbedase värviga lipsu. ,,Kõik korras Harry?''
Harry vaatas oma teisikut. ,,Professor Snape-- Minge kohe.''

**

,,Oled sa kindel, et sellest aitab?'' küsis Voldemort. Ta kõndis ringi, pead raputades. ,,Mulle ei meeldi see. Panna Harry iseendaga vastamisi.''
,,Nagu Yasha on juba tõestanud teistega, on kellegi mahategemine kõige parem kui panna neid vastamisi nende suurima hirmuga. Harry suurim hirm on tema tume pool. See töötab samamoodi nagu teiste puhul väljaarvatud Harry puhul me pöörame teda, tapmise asemel.''
,,Kus su niidistik on?'' Küsis Voldemort vingudes. ,,Kas ta poleks mitte pidanud neid tolasi juba vigastama?''
Nagu kutsumise peale, tuli Yasha visates oma palli õhku. ,,Ma olen tagasi!'' teatas ta rõõmsalt.
,,Yasha.'' Voldemort noogutas. ,,Kuidas kõik läks?''
,,Nad kõik tapavad end praegusel hetkel.'' rõõmustas Yasha. ,,Kõik peale Segatõulise. Üks su elukatest pääses lahti, issi.''
,,Kui sa mind veelkord nii kutsud, ma vannun, ma löön su kolju sisse.'' Voldemort viskas Yashat raamatuga. Ta lükkas selle krgelt eemale.
,,Ma tahan oma tasu nüüd.'' ütles Yasha valusalt. Ta libises Voldemorti jalga ette. ,,Ma tegin oma töö. Nüüd tahan ma vaba olla. Sakura on nii tüütuks muutumas. Ta peaaegu rikkus mu lõbu Remusega. Tal on alati olnud pehme koht hundi jaoks.''
Voldemort ohkas, vaadates alla Kitsunet. ,,Ma usun, et sa tegid oma töö. Niiet, kuidas sa tahad, et ma seda teen?''
,,Jäta ta ellu.'' vastas Yasha kiirelt. ,,Lord Voldemort. Ma olen veetnud kolmkümmend aastat selle inimese sees. Jäta mulle rahuldus, tema kõri välja kiskuda.''
Voldemort itsitas. ,,Sa võid ta endale saada, mind ei huvita. Lihtsalt jäta meelde ta kiirelt tappa.'' Ta tõstis oma võlukepi. ,,Relegare Vulpes!''
Karjed olid ebainimlikud kui läbipaistev suits ümbritses Sakura Tsukino keha. Keha tõmbles ja väänles. Hallid salgud tulid talle juustesse ja ta hakkas vananema. Suits liikus tema kõrvale, moodustades ebaselge inimese kuju. Suits muutus tuleks ja kadus kiirelt.
Tulest jäi alles hingetuks tegev naine. Ta oli peaaegu Akkei peegelpilt, ainult natuke väiksem. Ta libistas kätega üle oma kuju. ,,Ma olen mina jälle.'' hüüdis ta käsi õhku ajades.
Sakura ajas ennast kiirelt jalule. Ta hingeldas kui vaatas Voldemorti ja Vingerjat, siis märgates Yashat.
,,Üllatunud näha mis on sinu sees olnud kõik need aastad, kallike?'' naeris Yasha. ,,See on üle sinu sureliku vormi, päris suur areng, kui nii võib öelda.''
Sakura hakkas pööraselt jooksma. Yasha hõõrus käsi kokku. ,,Tagaajamine on alati lõbus olnud.''

**

,,Kes sa oled?'' nõudis Harry oma teisikult.
,,Ma olen sina.'' vastas teisik. Ta vaatas Harry taha. ,,Ma näen, et professor Snape on juba jänestunud. Noh, eneseväljendus on üks meie suurimaist kalduvusi.''
Harry pööritas silmi. ,,Ah, ma saan aru. Sa oled Slytherinlane eks? Sa oled see kes oleksin olnud mina, kui ma oleksin lasknud Sõõlamiskübaral ennast Slytherini sõõlata.''
,,Terane poiss.'' irvitas Slytherini Harry.
,,Kas see peaks mind hirmutama?'' naeris Harry. ,,Ohh...Sa oled suur, hirmus Slytherinlane! Ma värisen. Sa arvad, et nägemine iseennast rohekashõbedast lipsu kandmas paneb mu tõesti põlvili langema ja halastust paluma? Kas Voldemorti aju ei tõusnud koos kehaga uuesti ellu?''
Rahulik naeratus levis Slytherini Harry huultel. ,,Oh, ma ei ole hirmutav, sest ma olen mis sa oleksid võinud olla...Ma olen see mis on.''
Harry pani pead raputades käed risti. ,,Kitsune on Illusioonide isand. Sa oled lihtsalt petekas.''
,,Seda sa tahaksid uskuda onju?'' Slytherini Harry naeris. ,,Aga sa ei usu. ,,Mu olemasolu tõestab seda. Ma olen olemas, sest sa tead, sügaval sisimas, et ma olen sinu osa. Ma olen hääl sinu peas mida sa meeleheitlikult üritad vältida. Oh, Harry...Ma ei ole su suurim õudusunenägu. Ma olen see kes sa oled.''
Slytherini Harry tuli lähemale, viies oma suu Harry kõrva juurde. ,,Kõik mida Yasha sinuga tegi, oli sinu sees, et alustada. Ta ei teinud sulle ajupesu. Ta lihtsalt tõi minu esile. Sul on alati olnud need tunded. Et sa oled teistest parem. Et sa saaksid tõusta teistest kõrgemale ja muutuda tõeliseks terrori allikaks.''
,,Ma kunagi...'' ütles Harry segadusse minnes.
,,Oh aga sa tegid. Kitsune illusioon on nii reaalsed kui sina neid tahad. Sa tahtsid perekonda. Severus tahtis füüsilist tõendust oma süüst. Sirius tahab saada karistatud, et lasi su vanematel surra. Hagrid tahab teada oma kohta maailmas. Hermione tahab teada kui maalähedane ja lihtne ta on. Ron tahab teada kui ebavajalik ta lõppude lõpuks on. Remus tahab olla koletis. Te kõik saate mida tahate.
Harry sulges tihedalt silmad, üritades uputada oma teisiku häält. See ei olnud reaalne...Miski siin polnud reaalne.
,,Me tapame neid praegusel hetkel.'' ütles Slytherin Harry. ,,Sa näed seda oma peas, on ju nii?''
Kutsumata pildid välgatasid Harry vaimusilmad. Sirius nuga hoidmas, enesetapuks meelitatuna--Remus hundina--Hermionega tantsiti ringi--Ja Ron...Ron...

**

,,Sa ei ole EHTNE!'' karjus Ron, ta piimakarva silmad olid Harryl. ,,Ma näen sellest läbi. Sa oled hirmul väike Kitsune, kes täidab Voldemorti soove.''
,,Mis asi sa oled?'' nõudis Harry, muutudes Yashaks. ,,Sa ei tohiks olla võimeline mu illusiooni veel purustama. Sa ei ole piisavalt tugev.’’
,,Ma olen Ron Weasley.'' Ta tõusis püsti, käed rusikas. ,,Ja ma päästan maailma.''
,,Noh, Nirkidel on mõned varjatud trikid.'' Yasha pani käed rinnale risti. ,,Arvesta mind šokeerituna...Kas sa arvad, et sa jõuad teisteni õigeks ajaks?'' ta naeratas. ,,Teeme võidu.'' ta kadus.
Ron vaatas ringi. Weasleyde maja oli kadunud. Ta oli tagasi Labürindis. Ta kuulis ühelt teelt karjumist.
,,HERMIONE!''

**

Harry tõstis oma pea. ,,Ron on väljaspool ohtu.''
Slytherini Harry raputas pead. ,,Võibolla praegu. Yasha oleks pidanud teadma, et keegi nagu Ron on võimeline Kitsune Illusioonist jagu saama.''
,,Keegi nagu Ron?'' Harry raputas pead. ,,Ma ei saa aru.''
Slytherini Harry jalutas ümber oma teisiku. See jätkas muutumist edasi tagasi Akkeiks ja alter-Harryks. ,,See tuleb šokina onju? Nirkidel on midagi varuks. Ma isegi ei tea kas ta on sellest teadlik.''
,,Ma ei saa ikka aru.''
Akkei muutus jälle Harryks. ,,Harry Potter ei saa millegist aru--Vabanda kui ma šokeeritusest suren.'' Kitsunel oli probleeme ühe vormi hoidmisega. Ta värises. ,,Pagan...''
,,Sa laguned.'' Harry muigas pead raputades. ,,Sa ei suuda vormi hoida.''
Akkei langes põlvili. Ta hingamine aeglustus, ta saatis Harryle väsinud naeratuse. ,,Ma pole veel söönud poiss.'' Ta silmad läikisid kui ta jalgadele tuterdas, haarates Harryl rüüesisest. ,,Ma vajan lihtsalt midagi värskendavat.''
Harry silmad läksid pärani. Talle tuli meelde Dementor-- Kuidas selle keha lõtvus ja tuhaks muutus. Ta pööras oma pea. ,,Kui mina suren, pole sul pärijat.''
,,Ma ei tapa sind.'' sisises Akkei vaikselt. Ta libistas käe üle Harry kintsu. ,,Ma võtan ainult nii palju, et ennast korras hoida.''
Harry tundis oma kõhtu keerlemas kui Akkei teda ahistas. Ta tundis kuidas energiat temas põletati. Ta üritas seda peatada. See oli vale...See oli vale!
Harry oigas silmi kõvasti sulgedes. See oli lahingu kaotamine. Ta oli viieteist aastane poiss ja Akkei oli väga ilus luupainaja. Oli võimatu peatada vältimatuid toiminguid tema anatoomias.
,,Sa sarnaned väga sellele kes Voldemort kunagi oli.'' ütles Akkei Harry kõrvalesta hammustades. ,,Ma arvan, et ma võin tegelikult seda nautida.
Oh Jumal, tee sellele lõpp...anus Harry...Ta ei tahtnud, et see juhtuks. Ta rabeles asjatult. Palun keegi, sekkuge.
Oli kuulda mütsuvat häält ja vangikelder täitus kuuvalgusega. Nöör langes luugist alla. ,,Potter!'' See oli Snape. ,,Tule juba!''
Kogudes oma jõudu, lükkas Harry Kitsune ära. Ta haaras nöörist mille Snape oli alla lasknud, ennast üles tõmmates.
Akkei kargas jalule. ,,Sa sured Potter!''
Voldemort astus varjudest välja. ,,Nüüd on minu kord. Vingerjas ja mina lõpetame selle.''
Vingudes vaatas Akkei üles Voldemorti poole. ,,Ma muutsin meelt. Ma tahan teda surnult.''
Voldemort irvitas vaikselt. ,,Ma teadsin, et sa mõistusele tuled. Ära närveeri Akkei. Potter ei saa seekord minema.''