Madame Pomfrey askeldas Hermione ümber, mähkides tema keskkoha ümber marliriiet. ,,Sa oled õnnega koos preili Granger. See elukas tegi sinus peaaegu šašlõkki. Sa peaksid homme välja saama.
Hermione naeratas nõrgalt. ,,Ma...Ma tunnen ennast palju paremini kui ennem.''
,,Tore,tore.'' kommenteeris mednõid. Ta kuulis ust avanemas. Ta vaatas üles, Harry sisenes, hoides veripunaste rooside buketti. ,,Ah, Härra Potter. Ma arvasin, et tulete tagasi.''
,,Harry!'' Hermione nägu tõusis püsti. Ta silmad särasid kui Harry lähemale tuli.
,,Kas ma saaksin Hermionega omavahel rääkida madam Pomfrey?'' küsis Harry.
Madame Pomfrey saatis talle halvustava pilgu. ,,Ma pean oma patsiendi eest hoolitsema härra Potter. Andke mulle hetk, ma olen peaaegu valmis.''
Ta lõpetas sidemete mähkimise ümber Hermione. ,,Palun väga preili Granger. Nüüd on parem.'' Ta tõusis voodist. ,,Ma olen oma kabinetis kui mind vajate.''
Pomfrey läks välja ja Harry istus Hermione kõrvale voodile. Ta hoidis lilli kõvasti oma käes.
,,Sa näed parem välja.''
,,Ma tunnen ennast paremini. Kuidas sul läheb?'' Hermione vaatas Harryt, tema silmad olid murest pärani.
,,Gwendolyn on läinud.'' pomises Harry pead langetades. ,,Ta vallandati.''
Hermione tundis ennast lõhki rebituna. Jah, ta oli rahul sellega, et Gwendolyn ei saanud Harryga jamada, aga...Harry nägi nii kurb välja. Ta pidi rahulikuks jääma. ,,Oh? Miks?''
Harry silmad sädelesid ähvardavalt kui ta üles vaatas. ,,Sa tead miks.'' Tema naeratus muutus irveks. ,,Sina tegid seda. Ta ei teinud sulle kunagi midagi. Sa ei usaldanud teda kunagi.''
Hermione süda jäis seisma. Ta pani oma alahuule hammaste vahele. ,,Ha-Harry...Temas oli midagi valesti...Ta ei ole nii nagu oleks pidanud olema.''
,,Kuidas? Surnud?'' Harry turtsatas. Ta haaras voodilinu kõvasti. ,,Kuidas sa võisid Hermione? Ta oli mu perekond. Sa ei suutnud hetkekski taluda, et ma olin õ n n e l i k ?''
,,Ei Harry...'' Hermione nuuksus vaikselt.
,,JÄÄ VAIT, sa loll väike lita!'' karjus Harry. Pisarad tungisid Hermione silmadesse. ,,Ma ei taha enam kunagi sind rääkimas kuulda!''
Madame Pomfrey tuli joostes sisse. Ta haaras Harryl õlgadest, teda voodi pealt maha tõmmates. ,,Härra Potter"''
Harry rabeles. ,,Mida sa tegid--Sina ja Ron ja Sirius ja Remus... Ma loodan, et te kõik surete!''
Hermione üritas pisaraid tagasi hoida kui madame Pomfrey tiris Harry palatist välja. Ta langetas pea, pigistades kõvasti lillebuketti.
Lõpuks hakkasid pisarad voolama mööda Hermione põski, punaste õite seest hakkasid välja roomama skarabeused. Hermione karjus ja hüppas voodist maha. Mardikad sibasid linade vahel samas kui Hermione põrandal nuuksus.
**
,,See on täiesti andestamatu!'' hüüdis professor McGonagall Harry ees edasi tagasi kõndides. ,,Sa ründasid vigastatud õpilast! Ja ta on su s õ b e r .''
Harry toetus toolil tahapoole, ta silmad olid tühjad. ,,Kas te tahate mind panna ennast halvasti tundma professor? See ei tööta.''
,,Seitsekümmend viis punkti Gryffindorilt.'' professor McGonagall istus. ,,Ja sa jääd kaheks nädalaks peale tunde.''
Harry raputas naerdes pead. ,,Tõsiselt professor...Mul on NII kahju.'' Harry naeris. ,,See lita oli selle ära teeninud.''
,,Sada punkti Gryffindorilt ja te olete Lendluudpalli meeskonnast väljas.'' McGonagall pani oma käed rinnale risti.
Mõnitavalt mühatades, toetus Harry toolil tagasi. ,,Ma tõesti ei usu, et te seda teete.''
,,Ja miks mitte härra Potter?''
Harry naeratas õelalt. ,,Noh, meil on tunni aja pärast mängud. Ei ole olemas tagavara püüdjat. Kas te tahate kohe Slytherinile karika anda, vaeva säästa? Te ei saa mängida ilma minuta.''
,,Sa mängid täna.'' ütles professor McGonagall teravalt ,,Siis võtab preili Spinnet kaptenikohustused üle ja võistkond leiab uue püüdja. Sina oled võistkonnast väljas.''
**
Kui ta libistas oma jala kaitsmeid jalga, oli Harryl kummaline tunne kõhus. Mis tal täna viga oli olnud? Ta oli isegi kavandanud enda välja viskamise võistkonnast. Lendluudpall oli tema lemmik tegevus! Ta oli rünnanud Hermionet, ühte kõige tähtsamat inimest...
Ta ei saanud oma mõtet lõpetada, sest rusikas lõi talle vastu lõuga. Ta lendas üle toa, maitstes oma verd suus.
,,Sa värdjas!'' möirgas Ron. Ta haaras Harry punakuldsest rüüesisest teda vastu seina surudes. George hakkas lähemale tulema, üritades oma väikest venda eemale tõmmata. ,,Hoia siit eemale George!''
,,Ron--''
,,Ma nägin just Hermionet!'' röökis Ron Harryt kõhtu tagudes. ,,Mis kurat sul viga on? Ta armastab sind, sa jobu! Ja sina teed midagi sellist! Kuidas sa j u l g e d?''
Harry lükkas Roni eemale ja virutas talle kaarega. Ta lõi Roni silma mis muutus punaseks ja veriseks.
,,HEY!'' Fred hüppas vahele. ,,Lõpetage see!''
,,Sina ja see lita korraldasite selle, et Gwendolyn löödi Sigatüükast välja!'' karjus Harry oma võlukeppi vibutades. ,,Ma säästsin sulle midagi erilist Weasley.''
Ron tõmbas oma võlukepi välja. ,,Sa veel kahetsed seda Potter.''
,,Expelliarmus!'' karjus George. Harry ja Roni võlukepid lendasid neil käest.
,,Kas te kaks olete arust ära?'' röökis Fred. ,,Mind ei huvita MIS juhtus! Meil on Lendluudpalli mäng vaja mängida. Te mõlemad peate oma erimeelsused kõrvale jätma ja me lähme mängime Lendluudpalli. Siis me räägime mis kurat siin toimub!''
Ron ja Harry jõllitasid üksteist.
,,Siin ei ole ruumi vaidluseks.'' ütles George. ,,See on tähtis. Tulge.''
**
Albus pani oma valgenenud käed näole, hõõrudes oma kortsus kulme. Minerva jälgis teda kui ta pani oma küünarnukid lauale, sügavalt ohates. Fawkes prääksus oma õrrelt ja lendas omaniku õlale.
,,Albus mis on?'' küsis Minerva pehmelt, pannes käe sõbra ja ülemuse õlale.
,,Ma ei tea enam mida ma teen Minerva.'' Albus ohkas üles vaadates. Ta tavaliselt säravad sinised silmad olid verd täis valgunud ja väsinud. Ta nägu oli valge ja kõhetu. ,,Me oleme sõjaäärel, ja ma leian ennast tükkideks lagunevana. Ma olen teinud valesi otsuseid. Kuidas ma võisin olla nii loll? Tuues Gwendolyni kooli? Ta on kadunud kuuusteist aastat. Ta on kindlalt selle aja jooksul muutunud.''
,,Ära seda Severusele ütle.'' Minerva istus maha, oma kaela hõõrudes. ,,Ta ei lase meil kunagi selle lõppu kuulata.''
,,Ma arvasin, et tema tunded tulid kohtumõistmises teele.'' Albus võttis oma prillid eest ja hõõrus silmi. ,,Ausalt öeldes, segasid mu enda tunded vahele. Ma ei suutnud uskuda, et Potter võib pimeduse poole langeda. Nende pere läheb tagasi Emrys Merlinuseni. Kogu selle aja jooksul pole ükski neist kaldunud.'' Ta ohkas jälle. ,,Ma unustasin, et Gwendolyn on Maclay mitte Potter.''
,,Sa ei saa ennast süüdistada Albus. Sa oled inimene.'' Minerva võttis ta käe seda õrnalt pigistades. ,,Ma tahtsin ka ise uskuda, et Gwendolyn oli ilma pattudeta. Vead on seotud sellistel aegadel.''
,,Ma ei saa lubada selliseid vigu. Voldemort on võimas vaenlane. Tema surnust tõusnuna.'' Albus libistas prillid ninale tagasi. ,,Kui poiss kukub, siis meie maailm ei ela seda üle. Ma kahtlen kas ma saan olematuks teha selle mis Gwendolyn Harryga tegi.''
,,Kas sa tõesti arvad, et Harry langeb kurjuse poole?''
,,Sa nägid mida ta preili Grangerile tegi Minerva.'' Albus raputas pead. ,,Ta armastab seda tüdrukut. Kui Harry pöördub tema ja härra Weasley vastu, siis ma kardan, et me ei saa midagi teha.'' Ta puudutas Fawkesi punast pead. ,,Ma lihtsalt loodan, et me saame teha midagi ennem.''
,,Enne mida?''
,,Enne kui keegi teine sureb.''
**
Taevas oli selge ja ere, perfektne, peaaegu ebaloomulikult sinine. Gryffindorlased astusid väljakule.
Remus plaksutas kõvasti, vaadates punakuldseid õnnelikke teismelisi luudade selga istumas. Ühel pool istus Sakura. Teisel pool suur, must koer, kes oli Sirius.
,,Tere tulemast Gryffindor-Hufflepuff mängule!'' karjus Lee Jordan megafoni. ,,Gryffindori meeskond on väljakul. Uus vaht, Ron Weasley, tõrjujad Fred ja George Weasley, ajajad Angelina Johnson, Alicia Spinnet ja Katie Bell ning kapten ja püüdja Harry Potter!''
Sirus haukus valjult kui Harry väljakule tuli.
,,Kas sa kuulsid mid preili Grangeriga juhtus?'' küsis Remus vaikselt Sakuralt.
Ta noogutas pead, ,,Midagi on Harryga päris valesti. Rünnata sõpra.'' Ta ohkas sügavalt. ,,Misiganes võim teda kontrollib, on see võimsam kui me ootasime.''
,,Sa võid seda uuesti öelda.'' Remus hõõrus oma väsinud silmi.
,,Hufflepuffi meeskond tuleb väljakule! Nad on pühendanud selle aasta Cedric Diggoryle, lubades, et toovad oma sõbra auks karika koju. Vaht ja kapten Justin Finch-Fletchley, tõrjujad Wayne Hopkins ja Kevin Whitby, ajajad Susan Bones, Mick Richards ja Owen Cauldwell ja nende uus püüdja, Derek Kalderasha!''
Sirius tõi kuuldavale kummalise vinguva häälitsuse. Ta vaatas üles Remuse poole.
Remus vaatas ringi võlurite ja nõidade seas tribüünil. Nad vaatasid kummaliselt suurt koera. ,,Päntajalg istu.'' ütles Remus kindlalt, üritades kohelda Siriust nagu koera. Sakura vaatas üles Lendluudpalli mängijate vahelt läbi taevasse.
Hufflepuffi meeskond tõusis õhku, nende kollased rüüd tuules lehvimas. Nad võtsid oma kohad väljaku keskel. Nad seisid vastamisi Gryffindori meeskonnaga, oodates mängu algust.
Madame Hooch, mustas ja valges rüüs, vabastas klommid mis lendasid üles õhku. Suured metallist pallid hakkasid koheselt kahte meeskonda ahistama.
Kitu oli vabastatud. Kuldne pall liikus kiirelt nagu koolibri, kiirelt kadumas eredasse valgusesse. Madame Hooch viskas pomma õhku.
Kaks meeskonda hakkasid koheselt võitlema pomma eest. Udused punased ja kollased kogud lendasid ringi, ühte sulades ühtlaselt skoorides.
Kollane udukogu sööstis Gryffindori väravate poole.
,,Whitby sai pomma!'' teatas Lee Jordan. ,,Ta kihutab väravate poole.''
Punane kogu oli Ron Weasley, kes lendas rõngaste ümber. Pomma lendas kõvasti läbi õhu tabades Roni valusalt. Ta lendas tahapoole, palli jõud mis teda kõhtu tabas viskas ta tahapoole.''
,,Whitby viskas mööda! aga Weasley sai pihta muidugi... kas ta on võimeline edasi mängima--''
Lee vakatas kui taevas muutus mustaks. Vaikus levis rahva seas. Keegi ei rääkinud ega liikunud. Nad lihtsalt vahtisid taevasse kui päike kadus silmist. Viis pikka minutit oli Sigatüükas kaetud pimedusega.
Pimestab äike lõi üle väljaku purustades pimeduse. Summutatud kriisked lõhkusid vaikuse. Ühe mängija siluett välkus kui välk temast läbi läks. Pimedus saabus uuesti ja vaikus ka.
Haiglane potsatus pani kõiki nägu krimpsutama. Remus oli juba jalul, üritades teha endale pimesi rahva seas teed.
Päikesevalgus tuli uuesti ja kõik nägid kogu maas. Veripunane rüü kattis teda, natuke punaseid juukseid paistis välja.
Sakura, Hagrid ja Sirius olid tihedalt Remuse taga. Dumbledore ja McGonagall oli tõusnud oma kohtadelt ja tormasid alla. Ginny Weasley seisis oma kohal, suu sõnadest tühi.
Lõpuks langenud mängijani jõudnud, keeras Sakura keha ümber. Roni nägu oli põlenud ja veritses. Ta ahmis kergelt õhku pannes oma kaks näppu Roni kõrile. ,,Oh...oh ei...'' Ta vaatas üles Dumbledorei poole kes oli just väljakule jõudnud. Naise silmis olid pisarad,
Dumbledore kummardas maha, eemaldades oma poolkuu kujulised prillid. ,,Sakura?''
Sakura neelatas valusalt, eemaldades oma sõrmed Roni kõrilt. ,,Ta on surnud.''
No comments:
Post a Comment