3. peatükk

Päevad möödusid Diagoni põiktänaval mitte palju erinevalt kui eelmine kord kui Harry oli seal peatunud.
Mõned esimesed päevad olid möödunud ostes vajalikke koolitarbeid. Ta oli rabatud oma uutest õpikutest, mis olid valmis teda õpetama kõigeks mida ta oma TVT'del vajas.
Harry veetis palju aega Florean Fortescue's kus ta oli võis süüa nii palju jäätist kui jaksas. Ta peesitas päikese käes, lugedes raamatut raamatu järel.
Hedwig polnud veel tagasi vastusega Siriuselt. Harry polnud saanud üldse posti.
Ühel hommikul, nädal enne kooli algust, Harry ärkas akna tagant tulevate huigete poolt.
Ta tõusis püsti ja sirutas ennast, ta võttis oma prillid. Hedwig oli lävepaku õrrel, kiri jala küljes. Harry patsudas teda kiirelt haarates vastuse Siriuselt. Ta voltis kirja kiirelt lahti ja luges kirja läbi.

Harry,
Mul on mugude pärast kahju. Me peame järgmiseks suveks midagi muud välja mõtlema. Mulle ei meeldi mõte, et sa oled üksi Diagoni põiktänaval. Sa peaksid olema ohutult suve lõpuni.
Ma ei saa sulle tegelikult öelda mida mina ja Totu teeme. Ma ausalt arvan, et see ei teeks su tuju eriti paremaks.
Usu mind, kui midagi oleks valesti, me ütleksime sulle.
Päntajalg

Harry kortsutas kulmu pigistades kirja. Mitte mingit sisu omavana rebis Harry kirja tükkideks. Pidi olema midagi mis toimub. Lord Voldemort oli tagasi! Kas ta tõesti ei teinud midagi?
Peale riidesse panekut ja hommikusöögi söömist, lahkus Harry Lekkivast Katlast. Ta astus Diagoni põiktänavale ja hakkas sihitult kõndima.
Ta oli vihane. Siriuse peale, et ta ei andnud mingit informatsiooni. Roni ja Hermione peale, et nad lasid tal olla Dursleyde juures. Kõige rohkem oli ta vihane professor Dumbledorei peale. See eraldatus milles Harry oli, loomulikult oli see Albus Dumbledore'i idee.
Harry jäi poole tee peal seisma. Ta pööras pea ehitise poole. See oli Diagoni ja Knocturni põiktänava nurgal. Erinevalt teistest ehitistest, ei olnud selles midagi huviäratavat. See oli munakivi maja ilma ühegi aknata. Väikesel sildil oli väikselt musta värviga kirjutatud: Protokollide Saal.
Harry polnud sellele majale varem tähelepanu pööranud. Ta oli arvanud, et see on mingi igav hoiuruum, mis võiks huvi pakkuda vaid Hermionele.
Ennast kogudes, läks Harry sisse. Kui ta vajas informatsiooni, siis pidi ta selle ise endale hankima.
Sees oli vaid üks ruum mis oli riiulitega täis topitud. Igas riiulis oli sadu pärgamente. Üksik nõid istus laua taga kahe riiuli vahele surutuna. Ta nägi kohutav välja ja talle oleks olnud vaja päikesevalgust. Prillipaar oli surutud tema ninale. Ta sorteeris pärgamendi hunnikut. Messingust nimesililt võis lugeda nõia nime 'J.Forrest.'
,,Ee, vabandage mind,'' ütles Harry lauale lähenedes. ,,Preili Forrest...''
Preili Forrest vaatas üles. Tema silmad sattusid momentaarselt Harry armile. ,,Kas ma saan teid aidata?''
,,Milliseid protokolle te siin hoiate?''
,,Meil on protokolle kõigest mis kunagi on juhtunud,'' vastas nõid, viibates riiulitele. ,,Päevaprohvetid; sugupuud, käsikirju, sünni ja surmatunnistusi. Meil on kõike.''
,,Kas keegi saab neid protokolle näha?''
Toolilt tõustes, preili Forrest naeratas, ,,Härra Potter...Selleks me ju siin olemegi.''
Harry kurk tõmbus kuivaks. Hetke jooksul ei suutnud ta rääkida. ,,Ma... Ma tahaksin lugeda Lord V-- Teate-Küll-Kellest.''
Preili Forrest pilgutas silmi. ,,Siin on üle 5,000 sissekande mis on seotud Teate-Küll-Kellega, alates aastast 1958. Kas te tahaksite oma otsinguid kitsendada?''
,,Alates 1995. aasta juunist.''
Preili Forrest pilgutas uuesti silmi. ,,Ei ole ühtegi sissekannet.''
Harry kortsutas kulmu. Ta vaatas ringi riiulite poole. Ta jooksis ühe juurde ja otsis pärgamentide hulgast. ,,Peab ju olema midagi.''
,,Ei ole ühtegi sissekannet Teate-Küll-Kelle kohta alates 1995. aasta juunist. Palun ÄRGE puutuge riiuleid.''
,,Kas on võimalik, et mõndasi protokolle pole siin?'' küsis Harry, visates maha pärgamendid mida ta hoidis.
,,Kui seda ei ole siin, siis seda ei ole olemas.'' Kulmu kortsutades võttis preili Forrest põrandalt pärgamendid üles. ,,Kas te sooviksite midagi muud otsida?''
,,Potterite perekond.''
Järjekordne pilgutus. ,,Potterite perekonnaga seotud sissekandeid on 4,567, alates 150 issanda aastal''
Nüüd oli Harry kord silmi pilgutada. ,,Mu perekonna ajalugu läheb nii kaugele ajas tagasi?''
,,Kas te sooviksite oma otsinguid koondada?'' Preili Forrest lõpetas pärgamentide organiseerimise ja pani need tagasi riiulisse.
,,Viimased.. Nelikümmend aastat.''
Preili Forrest pilgutas eelkorra. ,,Teie otsingusse kuulub 200 sissekannet. Kas te soovite kõiki sissekandeid?''
,,Jah.'' Talle tuli meelde Kolmevõluri turniir. ,,Väljaarvatud artiklid Päevaprohvetist mille Rita Skeeter kirjutas.''
Preili Forrest kõndis oma lauani. ,,Too kõik sissekanded Potteri perekonna kohta, alates 1955 kuni tänaseni, peale Skeeter Rita sissekannete.''
,,Harry kuulis olevusi ringi sebimas, kuid ta ei näinud midagi. Pärgamendid tõmmati puhtalt riiulitest välja ja asetati lauale.
,,Ah?'' küsis Harry kui aina rohkem pärgamente pandi lauale.
,,Majahaldjad. Nad arhiveerivad kõik sissekanded.'' preili Forrest koputas oma peale. ,,Ma saan hoida kogu info siin. Kuigi see on mulle füüsiliselt võimatu hankida kõik sissekanded.''
Harry ei suutnud ette kujutada, et Madame Pince laseks majahaldjatel oma raamatukogus ringi sebida, isegi kui nad oleksid kasulikud. Tema raamatukogus valitses karm kord. Ainukesed inimesed kes seal töötasid olid mõned õpilased kes vajasid lisaraha õppimiseks.
Peagi oli laua peal suur hunnik pärgamente ja tindipott kattis ennast ise. ,,Teie küsimustele on siin vastused. Palun ärge eemaldage ühtegi sissekannet arhiivist.'' Ta vibutas võlukeppi, väike laud ja tool ilmus kahe virna vahele. ,,Lugege palju tahate.''
Harry istus laua taha, sorteerides talle antud pärgamente. Enamus neist olid surmatunnistused, enamus loetelu needustest mis olid surma põhjusteks.
Kas Voldemort oli hävitanud terve tema perekonna? Miks oli Voldemort nii huvitatud Potteri suguvõsast?
Ta peatus kui leidis kolletuva pärgamendi:

See tunnistab, et:
James Potter ja Lily Evans
On paari pandud 14.august.1978
Albus Dumbledore'i poolt
Tunnistajad: Sirius Black, Sakura Tsukino

Harry naeratas kurvalt. See oli ainult paar päeva tagasi. Kui poleks olnud Voldemorti, oleksid tema vanemad tähistanud oma seitsmeteist kümnendat pulma aastapäeva.
Kuni tänaseni, ei olnud Harryl aimugi, et tema vanemad olid abielus. Ta ei olnud teadnud isegi oma ema neiupõlve nime! Tädi Petunia polnud seda kunagi maininud. Seal loetelus oli Siriuse nimi isamehena. See naine loetelus...Kas see oli tema ema parim sõber kooli ajast? Pisar voolas mööda tema nägu alla. Ta pühkis selle vihaselt ära. Ta ei tahtnud muutuda nii emotsionaalseks.
Talle oli küllalt. Ta ei tahtnud sorteerida rohkem protokolle. Seal polnud midagi. Mitte midagi selle kohta miks Voldemort oli tapnud tema pere.
Püsti tõustes lükkas ta kogematta maha Päevaprohveti. See kukkus laperdades põrandale. ,,Ma olen lõpetanud.'' pomises ta preili Forrestile.
Preili Forrest tuli laua juurde. ,,Loodan, et leidsite selle mida otsisite härra Potter.''
Harry liikus ukse poole samal ajal kui preili Forrest raputas oma pead. Ta luges käesoleva väljalõike pealkirja. See oli 1979.aasta augusti kuupäevaga: