7. peatükk

Harry vaatas kuidas Gwendolyn jälgis viienda klassi Gryffindori õpilasi nende ees seistes. Ta vaatas üle nende põgusalt ja tõsidusega mida õpilased olid näinud ainult professor Snapeil.
,,See on Mustade Jõudude Vastane Kaitse. Jah, see töö on minevikus olnud ära tehtud. Teil on olnud õpetajaid kes ei sobinud mustade jõudude vastast kaitset õpetama. Ma kinnitan teile, et see needus on nüüd kadunud.''
,,Seni kaua kuni ta leiab tee klassi.'' sosistas Lavender Brown Parvati Patilile.
Professor Maclay pääras oma pilgu Lavenderile, kuid ei kommenteerinud nalja. ,,Seal väljas on palju asju mis kasutavad Musta Maagiat, mitte ainult Mustad võlurid. Mina õpetan teile kuidas ennast kaitsta nende eest. Te olete nüüdseks viiendas klassis. Me hakkame tegelema tõsisemate asjadega. Surmavate olenditega võideldes ei ole ruumi eksimustele. Kui sa teed seda valesti oled surnud. Niiet see ei ole kerge tund.''
Professor Maclay pöördus ja võttis oma laualt õpiku. Lavender pööritas silmi.
,,Kas te soovite midagi öelda preili Brown?'' küsis professor Maclay pöördumatta.
Lavender naeratas suurelt. ,,Ei proua.''
,,Oled kindel?'' küsis ta pöördudes. Ta naeratas võltsilt. ,,Sul nagu valutaks, et midagi öelda.''
,,Ma lihtsalt arvan, et te olete liiga dramaatiline.''
,,Ruttu, te olete tengu käes, ta liigub oma küünistega teie õrna liha poole. Veri valgub teist välja, kihina teie nahal. Te olete selliste valudes, et te isegi ei näe. Mida. Te. Siis. Teete?''
Lavender hakkas oma raamatust otsima. Hermione käsi hüppas õhku.
,,Preili Granger.'' professor Maclay viipas Hermione poole. ,,Valgustage meid.''
,,Tuleb jääda täiesti paigale, siis arvab tengu, et ohver on surnud. Ta sööb aiinult elavat saaki. '' Ta vaatas Lavenderit 'Aga kui ma oleksin Lavender, laseksin ma ennast täis ja sureksin.'.
,,Õige preili Granger.'' ütles professor Maclay ,,Mõlemal juhul.''
Hermione suu vajus lahti ja silmad pärani. Ta vaatas Roni ja Harry poole ja sosistas. ,,Kas ma ütlesin oma mõtted valjusti?''
,,Mis mõtted?'' küsis Ron, ,,Hermione ka sinuga on kõik korras?''
Hermione raputas oma pead vaadates Gwendolyni. Naine jagas Gryffindorile punkte. ,,See on lihtsalt mu kujutlusvõime.''

**

Peale tundi, jäi Harry maha vaadates Gwendolyni. Naine korjas oma õpikuid laual kokku, noort poissi ignoreerides.
Harry köhatas kurgu puhktaks samal ajal käsi väänates. Gwendolyn vaatas naeratades üles. ,,Kas ma saan sind millegagi aidata Harry?''
Harry liikus närviliselt laua poole. ,,Ma nagu lootsin...Saaksid sa mulle rääkida minu isast.''
,,Jamiest?'' Ta tõstis kulmu. Naine voltis oma käsi. ,,Seda on nii palju. Kust sa tahad, et ma alustaks?''
,,Milline ta oli?'' küsis ta vaikselt, peaaegu hääletult.
,,Ta oli..tore.'' Naine noogutas naeratades. Ta naeratus värises. ,,Jah. Me sattusime tihtipeale pahandustesse.''
,,Päriselt? On sul mõnda lugu rääkida?'' Harry silmad särasid lootusrikkalt prillide taga.
,,Noh..'' Ta hõõrus mõeldes lõuga. ,,Ma mäletan kui ta mind nõidus. Me pidasime duelli. Siis olime me seitsme aastased.''
,,Tema nõidus su ära?'' Harry oli šokeeritud.
Ta raputas pead, ta põsed muutusid roosaks. ,,Ei, ma nõidusin ennast ise ära. Ta blokeeris mu needuse ja--PÕMM! Ma ei leia teed välja isegi paberkotist.''
Harry istus Gwendolyni laua äärele. ,,Niiet.. sa tegid ise endale Suunasegaja needuse. Wow.''
Naine kehitas vaoshoitult õlgu. ,,Ma ei teadnud siis tegelikult mis needus see oli. Ma OLIN seitsmene.''
Naine sulges oma silmad. ,,Okei... Teisi asju sinu isast. Noh, ta oli väga hea sõber Siriuse, Remuse ja Peteriga.''
Harry noogutas. ,,Jah ma tean nende kohta. Sirius on mu ristiisa, Remus oli Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja mu kolmandal aastal... ja Peter...''
,,Oh? Sa tead neid?'' murelik pilk tuli naise näkku. Ta raputas selle maha oma nina krimpsutades. ,,Igatahes, su isa oli hea sõber ka sinu emaga. Nad hakkasid käima neljandas klassis.''
Harry punastas. ,,Oh?''
Naine naeratas heledalt. ,,James ja Lily olid Sigatüüka ideaal paar. Kõik-- väljaarvatud Slytherinlased-- vaatasid nende poole imetlusega.''
,,Wow.''
Gwendolyn naeratas müstiliselt. ,,Tead su ema oli väga huvitav naine. Natuke sinu sõbra Hermione moodi ma arvan. Tark, armas, väga ilus.''
Naine vaatas üles Harryt jõllitades.
Harry tundis soojust mis temas levis. Ta pea käis ringi. Kas naine rääkis? Tundus nagu oleks ta peas olnud miljon häält. Ta kuulis oma ema, oma isa... ta kuulis kõiki oma pereliikmeid. Nad tundusid rõõmsad. Harry tundis ennast armastatuna, vastu võetuna—osana perekonnast.
Umbes kümme minutit oli Harry vait. Ta varjas oma näo, pisarad voolamas mööda põski alla. Lõpuks leidis ta sõnad. ,,Ma sooovin, et oleksin neid tundnud.''
,,Nad on sinu üle uhked.'' sosistas Gwendolyn ,,Ma tean seda.'' Naine pühkis pisarad Harry näolt.
Harry pani käed ümber naise piha teda kallistades. Pisarad voolasid ikka mööda ta põski alla.
Gwendolyn kiigutas teda edasi tagasi. ,,Ma tean Harry. Kõik on korras. Kõik on korras.''
Hetke pärast tõmbus naine eemale. ,,Olgu, rõõmsaid asju... Ma kuulsin professor McGonagallilt, et sa oled suurepärane püüdja. Jamie oleks sinu üle väga uhke. Ta oli ajaja.''
Harry noogutas. ,,Jah. Kas sa mängisid Lendluudpalli?''
Ruum täitus naeruga kui Gwendolyn peaaegu pikali kukkus. ,,Oh ei! Ma armastan seda mängu, isegi proovisin meeskonda saada. Aga ma viskasin pidevalt vastas võistkonna väravasse. Ma vedasin lihtsalt Siriusega kihlvedusi.''
,,Sa olid ka Siriuse ja professor Lupini sõber?''
Gwendolyn vajus istuma, kergelt õhetades. ,,Ma tundsin neid. Remus käis mõnda aega mu maja kaaslasega, niiet ma olin nende ligiduses.''
Harry kortsutas kulmu. ,,Niiet...kas see tähendab...Sina ja Sirius?''
,,Ei, Sirius polnud minu tüüpi.'' Gwendolyni hääl tundis veidi pinges olevat nagu ta oleks üritanud midagi ütlematta jätta.
,,Vabandage mind.'' ütles jäine hääl ukselt. Harry ja Gwendolyn vaatasid üles. Professor Snape seisis ukse peal, käed tihedalt rinnal risti. Gwendolyn tõusis oma kohalt. ,,Jah, professor Snape?''
Snapei suule tuli irve, silmad Harryl. ,,Kas sa ei peaks kuskil olema Potter?''
,,Ei sir, teglikult mitte.’’ Ta ei lasknud segada Snapeil oma suhet nõbuga!
,,Mul on vaja midagi professor Maclayga arutada.''
Gwendolyn pani käed risti. ,,Oota lihtsalt Severus.'' ütles ta upsakalt. ,,Ma tulen ise sinu klassi ja arutan midaiganes sa soovid.''
,,Olgu.'' Ta pöördus minema lonkides. Ta rüü lehvis ümber tema keha.
Gwendolyn raputas ohates pead. ,,Paganama Severus.''
Harry tegi jalgadega kaari. ,,Niiet...ee..ma võin sind kutsuda Gwendolyniks väljaspool tunde?''
,,Ma oleksin pahane kui sa seda ei teeks.''
Harry naeratas ja kallistas teda. Naine suudles teda laubale täpselt armi peale. See põhjustas Harryle kerged külmavärinad.
,,Kas on midagi veel mida sa tahaksid teada?''
,,Kõike.'' ütles Harry koheselt. Siis ta punastas. ,,Ma mõtlen, kõike mida sa tahad mulle rääkida.''
Naine naeratas tooli poole osutades. ,,Võta istet, see võib natuke aega võtta.''