21. peatükk

Mööda teed joostes, tundis Ron kuidas ta süda taob kui Hermione hääl muutus aina rohkem ja rohkem paanilisemaks.
,,Ma tulen!'' karjus Ron. ,,Ära muretse Hermione, lihtsalt Rahune!''
Ron jäi paanikas seisma. Hermione keerles ringi, ta kaame nahk läikis kuuvalguses, pisarad voolasid mööda ta põski alla.
,,HERMIONE!'' Ron jooksis tema juurde, teda raputades. ,,Hermione, ava oma silmad.''
Ta raputas palavikuliselt pead. ,,Ma ei vaata sind! Sa ei saa mulle haiget teha kui sind ei vaata! Jää vait! Jää vait! Jää vait!
,,AVA OMA SILMAD.'' käskis Ron. Ta raputas Hermionet kõvasti.
Hermione silmad värisesid lahti kui ta ise värises. ,,R-Ron?''
Ta libistas käega üle tüdruku juuste. ,,Jah, Hermione--See olen mina.''
Ta raputas pead, pisarad mööda põski voolamas. ,,Sa ei ole ehtne. Sa ei ole ehtne. Sina ja Harry pole siin.''
,,Siin olen ainult mina.'' sosistas Ron, siis naeratas pehmelt. ,,Ainult mina. Meiega on kõik korras. See oli Yasha. Ta tahtis meid lihtsalt piinata.''
,,Minuga on kõik korras?'' sosistas Hermione. ,,Ma ei ole kohutav, ülbe, rumal väike tüdruk?''
,,Muidugi oled.'' Ron suudles Hermionet laubale. ,,See ei tähenda, et sa pole mu parim sõber.''
Hermione naeratas nõrgalt. ,,Kus teised on?''
,,Ma ei tea. Me peame nad leidma. Kiirelt. Mul on väga paha tunne.''

**

Snape hoidis Harryt kraest, teda järgi vedades. Nõiajookide Meister koperdas kui üritas joosta.
,,Professor.'' Harry peatud. Ta sundis ka Snapei peatuma. Snape toetus, urisedes, vastu seina. ,,Te olete vigastatud. Te ei saa joosta.''
,,Me peame!'' nähvas Snape, üritades püsti tõusta. ,,Need Kitsuned on meil järgi!''
Harry pidi vastama kui väike Jaapanlanna jooksis nende poole.
,,Yasha!'' urises Snape, ta vaatas ringi, otsides midagi millega neid Kitsune eest kaitsta.
Naine peatus. ,,Harry! Severus!'' Põlvili langedes, tõi naine kuuldavale tumma kriiske.
Snape leidis kivi, ta võttis selle üles ja hüpitas seda peos. Suu irveks tõmbunud, liikus ta lähemale. Ta oli peaaegu löömas Kitsune koljut sisse kui Harry tõstis oma käe, haarates professori randmest. ,,Oota.''
Yasha oli jälle preili Tsukino riietes. Aga midagi...Midagi oli erinev.
See naine erines väga sellest keda Harry terve aasta oli näinud. Samas kui oli veel väga ilus, ei olnud ta nii rabavalt ilus kui varem. Ta oli kohutavalt kõhn nagu ta poleks nädalaid söönud. Ta tumedais juusteis oli halli. Ta nägu oli kriimustatud, armid ja väsimus olid nüüd selged tema näos.
Harry kükitas ta juurde. ,,Preili Tsukino? Kas see olete teie?''
Naine noogutas vaikselt. ,,Ma arvan, et parem pool on vaba.'' Sakura ohkas sügavalt. ,,Voldemort otsustas, et ta on parem ilma minuta tee peal ees.'' Harry läks teda püsti aitama. ,,Tule nüüd--'' Snape peatas ta. ,,Oota, Potter...See võib olla lihtsalt Yasha kes meid petab.''
,,Snape sa pole muutunud!'' Sakura hingas sügavalt ja katkendlikult. ,,Baka Yaro!'' ta tõusis aeglaselt püsti. ,,Kuulake, me oleme siin lõksus. Ja kellegil teist pole võlukeppe. Mul on mu lehvik.'' ta hoidis metallist lehvikut ees. ,,Mul on ka need. '' Ta pani mitmed paberitükid Harry ja Snapei kätte. ,,Siin. Võtke need.''
,,Mis need on?'' küsis Harry pabereid sorteerides. Igal paberil oli erinev must karakter kirjutatud.
,,Need on Mayoked. Ükski eneseväärikusega Jaapani auror ei laseks ennast ilma nendeta kinni püüda. Need on loitsud kurja vastu. Need ei tappa Akkeid või Yashat, aga need aeglustavad neid. Yasha oli liiga uhke, et mu varustust meeles pidada.''
,,Ma ei usalda sind ikka.'' noogutas Snape.
Sakura tõusis värisevatele jalgadele. ,,Noh, Baka Yaru...Kordki, oleme me tasa. Tulge.''

**

Hagrid pilgutas korra silmi. Kaks korda. ,,Norbert?''
Suur, must draakon oli oma pea tõstnud, tuues kuuldavale möirge.
,,NORBERT! See olen mina! Emme!'' Hagrid kripmsutas nägu, käsi laiali hoides. ,,Tunned mu ära? Ma kasvatasin sind!''
Pisarad voolasid Hagridi mardika suurustest, mustadest silmadest kui ta vaatas üles kaarna värvi draakonit. Draakon avas oma suu, paljastades säravvalged hambad.
,,Vaata ennast!'' pomises Hagrid. ,,Sa oled nii suureks kasvanud! Sa oled ilus!''
Sülitades tuld välja, kinnitas Norbert oma pilgu Hagridile. Ta jõllitas liikumatult poolhiiglast. Ta hakkas, lõugu laiali ajades, Hagridi poole liikuma.
Hermione ja Ron koperdasid mööda teed, jäädes seisma nähes kõrguvat koletist. ,,Hagrid!'' karjus Hermione. ,,Jookse!''
Hagrid pöördus, et vaadata kahte uut tulijat. ,,Ron, Hermione, see on Norbert! Kas te ei tunne teda ära?''
,,Me tunneme.'' ütles Ron, Hermione vastu toetades. ,,Aga tema ei tunne sind.''
,,Muidugi tunneb!'' ütles Hagrid rõõmsalt. ,,Ma olen tema emme!''
,,Hagrid ta on draakon.'' hüüdis Hermione. ,,Ta ei tunne sind ära. Ta t a p a b su. Me peame minema. NÜÜD! Palun! Sirius ja Remus vajavad meie abi!''
Hagrid vaatas Norbertit, siis Roni ja Hermionet. Ta näris, käsi mudides, huuli. ,,Ma ei taha teda jätta!''
,,Me tuleme talle pärast järgi.'' karjus Ron. ,,Tule nüüd Hagrid! Me tuleme talle pärast järgi! Ma luban! Lähme teistele järgi.''
,,Nägemist Norbert.'' ütles Hagrid vaikselt, joostes Roni ja Hermione juurde. Draakon lõi küünega vastu Hagridi selja taga olevat seina, seda purustades.
Hermione pani käed ümber Hagridi, kergendatult ohates. ,,Oh, Hagrid. Ma olen nii rõõmus, et sinuga on kõik korras.''
,,Lähme siit tagasi.'' ütles Hermione, Hagridit kaasa tirides. ,,Me peame leidma Siriuse ja professor Lupini, enne ku Yasha nendeni jõuab.''
Nad läksid tagasi mööda teed mida Hermione ja Ron olid tulnud, joostes Norra Hariselja eest minema.
,,Ma ei usu, et me saame professor Lupinit aidata.'' Ron vaatas taevasse. ,,Täiskuu on.''
Hermione peatus, Roni vaadates. ,,Aga see ei ole ehtne. See on ainult illusioon. Ma mõtlen, ta saab muutuda ainult ehtsa kuu all ju.''
Ron ohkas, edasi liikudes. ,,See on nii ehtne kui meie seda tahame. Kui professor Lupin arvab, et see on täiskuu, siis tuleb meil tegemist täiskasvanud libahundiga.''
Hermione vaatas üles täiskuu poole. ,,Siis oleme me suures jamas.''

**

,,Sa ei tea kuidas siis välja saada?'' Severus lonkis Harry ja Sakura taga, urisedes. ,,Mis kasu sinust on?''
Sakura vaatas Severust, pigistades oma lehvikut kõvasti. ,,Anna andeks, kui ma ei saa imeliselt, ühekäeliselt päeva päästa. Kelleks sa mind pead?''
Harry ohkas sügavalt, pead raputades. ,,Kas te äkki lõpetaksite üksteisele nähvamise? Me peame teised leidma. Sakura, oled sa kindel, et ei tea kus nad on?''
Sakura kehitas kergelt õlgu. ,,Ma olin seal kui Yasha neid ründas. Ma mäletan kõike mida ta tegi..Aga asi ei ole teadmises kuhu sa lähed.''
,,Ja, jaa'' Severus vahtis Sakurat ja Harryt. ,,Mida rohkem sa tead kuhu lähed seda rohkem sa eksid. Ma olen seda ennegi kuulnud.''
,,Mul on kahju, et ma ei saa rohkem kasuks olla.'' kähvas Sakura Harryle toetudes.
,,Kas sinuga on kõik korras?'' küsis Harry.
Ta noogutas. ,,Kolmkümmend kaks aastat Kitsunega elada...See on veidi šokeeriv teda mitte endas näha.''
,,Ime lahti.'' Snape astus mööda teed edasi. ,,Aeg jookseb.''
Nad pöörasid ümber nurga ja leidsid ennast ristteelt. ,,Oota...oota...'' Sakura vaatas ringi. ,,Ma tean seda kohta. Sirius on siin.''
,,Oled kindel?'' Harry silmad läksid pärani. ,,Kuhu poole? Kus ta on?''
Silmi sulgedes, osutas Sakura vasakule. ,,Sinna...poole? Ma olen päris kindel.''
,,Ole kindel!'' karjus Harry. Severus ja Sakura vaatas üksteisele otsa. ,,Me peaksime talle järgnema.'' ütles Sakura.
Severus noogutas. ,,Loomulikult.''

**

Noa ots hakkas läbima Siriuse rinda. Ta katsus selga, tundes valu mööda keha levimas.
,,SIRIUS!'' Harry kukkus poole jooksu pealt põlvili, lähenedes Siriusele. ,,Sirius, lõpeta!'' Ta haaras noa käepidemest. ,,ÄRA!''
,,Kõik...pettunud...'' pomises Sirius. ,,Harry...Nukits...Lily...Machka...'' Ta võitles, et nuga edasi lükata.
,,Sirius tule sellest välja!'' hüüdis Harry Siriusele kõrvakiilu andes. ,,Tule juba, mis iganes see on-- See ei ole ehtne!''
,,Poleks pidanud põgenema.'' poises Sirius. ,,Oleks pidanud Dementoritega jääma.''
,,Noh, see on tore vaatepilt.'' Snape ja Sakura olid just saabunud. Snape oli käed rinnale risti pannud. ,,Nii on palju kergem, eks ole Black? Sa ei saa aidata Pottereid, niiet tapad ennast. Ma arvasin, et julgus on Gryffindori moto.''
Sirius pilgutas silmi. Ta raputas oma pead ja tõstis silmad Snapeile. ,,Sa...lammas...''
Harry pani käed ümber Siriuse, teda kallistades. ,,Sirius, kas kõik on korras?''
Siriuse käed värisesid kui ta Harry pead katsus. ,,Dementorid...Siin olid Dementorid. Nad piinasid mind. Nad tundusid nagu...Nad käskisid mul surra.''
Sakura tuli lähemale, pannes käe Siriuse rinnale. ,,Sa veritsed, Sirius.''
Ta hüppas tahapoole, käsi tõstes. ,,Yasha!''
,,Sakura.'' kinnitas ta. ,,Ma sain paremaks.''
,,Pole aega. Tulge.'' Harry aitas Siriusel seista, hoides kätt ümber mehe piha.
,,Me peaksime minema Voldemorti otsima.'' Snape jõllitas Siriust, Sakurat ja Harryt. ,,Enne kui nad Akkeiga ühinevad. Neid ei saa peatada kui see juhtub.''
Sakura raputas ringi vaadates pead. ,,Seda ohtu ei tule.''
Snape vaatas väikest naist, ta mustad silmad olid temal kinni, hoolimatta rasvaste, mustade juuste kardinast. ,, Ja miks sa selles plaanis kahtled? See on targim neist.''
,,Kes ütles, et Akkei on tark?'' nähvas Sakura, lähemale liikudes, Sirius ja Harry tema taga. ,,Ta on Kitsune. Kui on üks asi mida ma tean, siis on see Kitsune. Nad on ilusad ja kättemaksuhimulised. Kui sina ja Harry tema käest pääsesite, on ta maruvihane. Ta tahab teie soolikatega mängida, enne kui Voldemortiga abiellub. Seni kuni teie olete elus, ei usu ma, et on oht kehaühendamisele.''
,,RON!'' karjus Harry. Ta pani oma vaba käe suule. ,,HERMIONE! HAGRID! REMUS!''
Snapei suu langes lahti. Ta jooksis ettepoole, haarates Harry käest. ,,Kas sa oled hull Potter? Kas sa tahad, et Akkei teaks täpselt kus me oleme?''
,,Ma tahan leida oma sõbrad.'' Harry kiirendas sammu, tirides Siriust kaasa. Sakura oli täpselt nende taga.
,,RON! HERMIONE!''
,,Sirius? Professor Lupin.'' Hüüe oli nõrk, kuid eksimatu.
,,HERMIONE!'' Harry lükkas õrnalt Siriuse Sakura käte vahele. Väike naine oigas, kui üritas toetada Siriust. Harry ei märganud. Ta oli juba jooksma hakanud, üritades aru saada, kust Hermione hääl oli tulnud. ,,HERMIONE!''
,,Sirius! Professor Lupin!'' Hääl oli nüüd valjem.
Harryl sai nüüd küllalt. Ta haaras seinast, surudes oma jalgu sinna sisse. Hambaid kiristades, vinnas ta ennast üle. Teda ei huvitanud mis teisel pool oli. See võis olla Nunud, või draakon...Teda ei huvitanud. Ta teadis, et Hermione on lähedal, ta pidi tüdruku leidma. Ta hüppas üle kivist müüri, maandudes teele.
Ta tõusis kiirelt jalule, liikudes hääle suunas. Ta jätkas Hermione nime karjumist. Tüdruk jätkas Siriuse ja Remuse nime hüüdmist, kuni--
,,Harry?''
Harry vaatas üles. Seal oli Hermione, Ron ja Hagrid teda vaatamas. Harry tõmbus maasta eemale, ta jooksis Hermione poole.
Hermione tõmbus tagasi, Ronist haarates. ,,Sa oled paha.''
,,Enam mitte.'' ütles Harry. Ta jäi seisma kui Hermione tema poole ei tulnud. ,,Ma ei ole paha. Ma vannun! Yasha tegi mulle ajupesu.''
,,Sa oled kas halb või sind pole olemas.'' sosistas Hermione silmi sulgedes. ,,Ma ei kuula...''
,,Palun Hermione...'' anus Harry.
,,Hermione.'' Ron astus lähemale. ,,See on Harry. Ma saan...öelda.''
,,Ei.'' sosistas Hermione.
,,Meil pole selle jaoks aega!'' karjus Harry. ,,Me peame leidma Remuse ja siit välja saama, enne...''
,,SAKURA!'' möirgas Hagrid, lükates Harry eemale ja haarates väiksest naisest.
,,Ma olen teie poolt!'' kriiskas Sakura kui Hagrid teda raputas.
,,Kuidas ma seda teab?'' küsis Hagrid.
,,HAGRID!'' karjus Snape. ,,Ära tapa teda veel! Me vajame teda! Meil on tähtsamaid asju ajada!''
,,Kust me alustame?'' küsis Ron.
Ta tõsteti seljatagant üles. Ta keerati ümber, vaatama kollastesse silmadesse. Ta visati kergelt vastu seina. ,,Kuidas oleks hea karjega?''