,,Pigem oled hale.'' Ron sülitas, tuues oma käe suu juurde. Ta pühkis verd oma huulelt. ,,Kas see on parim mida sa suudad?''
Yasha tõstis käe, välk väljus tema sõrmedest. Välgunool tabas kivi Roni pea kõrval ja lagunes tükkideks. ,,Kas ma pean su uuesti tapma, Nirgi poiss?''
Severus tõmbas oma taskust paar Mayoket ja viskas need deemoni poole.
Yasha kummardus pärgamente vältides. ,,Ja ta viskas mööda! Mayoke pärgamendid...'' ta naeris. ,,Sinu mõte, Kullake?''
Sakura vaatas Kitsunest mööda.
Yasha kihistas. ,,Sa pead olema natuke kiirem kui neid viskad Severus.'' Ta lakkus oma sõrmi. ,,Ja siin ma arvasin, et sa oled selle osas ekspert.''
Severus urises. ,,Lita.''
Yasha lõi käe välja, lüües Severuse tagasi. Ta tabas seina Roni kõrval. ,,Võta istet. Ma tegelen sinuga hetke pärast.''
Vaikelt, liikus ta Sakura poole. Yasha naeratas rahulikult. ,,Hetkel, hakkame mina ja Sakura veidi lõbutsema.''
Kätt välja sirutades, kaevasid Yasha küüned Sakura kaela. Ta tõi kuuldavale metsiku möirge huuli lakkudes. Ta tõstis Sakura üles, nõid kerkis jala kõrgusel põrandast. ,,Ma olen oodanud kolmkümmend kaks aastat, et sind kõrist hoida.''
Sakura rabeles, oma vööni küünitades. Yasha oli kiirem, haarates ta lehviku. ,,Sa ei vaja seda.'' ta lükkas lehviku eemale, kaevates oma küüntega sügavamale. Veri voolas Sakura kõrist alla. Ta korises, tal hakkas õhk kiirelt otsa saama.
Yasha tõstis oma vaba käe, panneks küüned vastu Sakura rinda. ,,Mis sa arvad, saan su südame esimesel katsel kätte?''
Ta küüned hakkasid Sakura rinda lõhki lõikama. Sakura kriiskas, see oli summutatud ulgumise poolt.
Yasha pea pöördus hääle poole, täpselt hetkel, et näha kogukat, karvast elukat enda poole jooksmas. Hunt tiris Yasha ja Sakura eraldi. Sakura kukkus maha, kattes veritsevat kõri. Sirius ja Harry läksid tema kõrvale.
Lõugu lõksutades, surus Remus-Hunt Yasha vastu maad. Ta taganes, muutudes rebaseks. Loomade paar keerles ringi, hammustades ja küünistades ükteist. Suurem ja tugevam hunt, saavutas väikese rebase suhtes edumaad.
,,Ta võidab.'' ütles Sirius, hoolitsedes Sakura haava eest.
Ta raputas pead. ,,Ta...ta tapab... Remuse!''
,,Yasha!'' käskis Voldemort, kohale ilmudes. ,,Lõpeta temaga kiiresti!''
,,Aita mind!'' vingus Yasha. ,,Ta on liiga tugev!''
,,Põngerjas!'' urises Voldemort. ,,Kui sa ei saa hakkama haleda hundiga, pole mul sinust mingit kasu. Vingerjas tapa ülejäänud.''
Vingerjas tõmbas oma võlukepi välja.
Hermione neelatas valusalt, vaadates võitlust, Voldemorti, väikest valget palli mis oli Yasha haardest kukkunud. Ta sirutas välja, tema sõrmeotsad kraapisid pinda. ,,Professor Snape! Pall!''
Snape võttis palli üles. ,,Mida?''
,,Hävitage see!'' sisistas Hermione. ,,Kohe!''
Palli maha pannes, võttis Snape ühe kivi mis pallist oli kukkunud. Ta lõi tugealt kiviga palli. Pall purunes, valgus selle seest pääses valla.
Energia jõud lõi kõik tagasi. Yasha ulgus. See oli ebamaine röögatus, täis agooniat ja õnnetust. Kitsune keha ümber oli tekkinud samasugune valgus mis oli olnud pallis. Leegid tekkisid tema ümber. Leegid ümbritsesid teda, teda tuhaks muutes.
Sirius tõusis seina äärest mille vastu ta oli paisatud. Ta vaatas kaoses ringi. Aeglaselt, tõusid ka teised püsti.
,,Mi- Mis juhtus?'' küsis Ron pead hõõrudes. Ta vaatas üles. Kuu oli kadunud, päikesevalgus levis mööda taevast.
,,Sa tapsid ta!'' kriiskas Vingerjas. ,,Sa tapsid ta!''
Alasti ja värisev Remus, tõusis istuma. Sirius jooksis oma sõbra juurde. Hagrid võttis mutinahast jaki seljast ja andis selle Siriusele, kes mässis selle ümber Remuse. ,,Miks sind Yasha huvitab?'' Sirius sülitas.
,,Ta pidi minu omaks saama!'' Vingerjas tammus oma jalgadel. ,,Mu Isand lubas ta mulle.''
,,Kolmkümmend viis aastat ja sa pole ikka veel saanud?'' Sirius naeris mõrult. ,,Võibolla on see isiksuse viga Vingerjas, naistele ei meeldi tavaliselt haledad, pahad kärnkonnad.''
Hermione vaatas hirmunult ringi. ,,Harry on kadunud.''
,,Oh, ta on mu Isanda käes.'' Vingerjas osutas võlukepiga Hermionele. ,,Mina tema pärast ei muretseks.'' ta liikus lähemale. ,,Teie olete surnud enne teda.''
Hermione taganes vastu seina, ta tundis hirmu oma kõhus keemas. Vingerjas irvitas, omaette kihistades. ,,Avada Ke--''
Labürindis kajas metsik karje. Rohelise välgatuse asemel, tegi Vingerjas võbeleva valguse, mis kiirelt kadus.
Kõhnuv ja räpane keha seisis Surmasööja kohal. Pikad küüned tema lihas. Kollased hambad olid paljastunud kui ta urises ja sisises. Kondised sõrmed pigistasid võlukeppi võideldes.
Vingerjas vaatas üles. Üks silm oli verd täis valgunud ja pime. Teine jõllitas teda. See sisises uuesti, jälk hingeõhk Vingerja ninas.
Ta rabeles kõvasti, lüües metsiku eluka endast eemale. PRAKS! Järjekindel haare oli murdnud Vingerja võlukepi pooleks. Mitmed näpud tema käest olid läinud. See hüppas uuesti, võttes tüki havast. Seda pööraselt raputades kukkus Vingerja võlukepp ta õlgadele.
Vingerjas ulgus, muundudes oma looma vormi. Rott jooksis minema.
Sirius raputas pead, talle järgi joostes. ,,Seekord mitte.'' ta muundus suureks, mustaks koeraks ja jooksis oma tillukesele saagile järgi.
Hermione ahmis õhku. Roni silmad läksid pärani. Hagrid puterdas. Remus urises. Ainult Severus oli võimeline midagi ütlema.
,,Merlini...''
Nad vaatasid üles, Gwendolyn Maclay rikutud näkku.
**
,,Oh, Akkei...'' Voldemort tiris Harryt juustest. Ta kihistas tõmmates Harryt nii kõvasti kui sai. Mida rohkem valu ta põhjustas, seda rohkem ta ta tundis rahuldust. ,,Ma tõin sulle su pulmakingi.''
Käsi plaksutades, hüppas Akkei plaadilt, mida ta kasutas troonina. ,,Suurepärane! Ta on...täiuslik.'' Ta lakkus oma huuli, libistades käsi üle Harry näo. ,,Ta näeb välja...Isuäratav.''
,,Noh, mida sa ootad veel?'' Voldemort lükkas Harry Akkei poole. ,,Tapa ta juba!''
Akkei haaras Harry randmeist. Ta karjus kui piinav valu tema kätesse sisenes. Kui Akkei lahti lasi, sidusid ketid Harry käed kinni.
,,Ei ole üldse tore teda kohe tappa.'' kihistas Akke, kõdistades Harryt lõua alt. ,,Sa tead, et valu on mu eriala.''
Voldemort urises. ,,Sa Kitsune pead õppima kuidas asja juurde minna. Nii sai Yasha--''
Akkei pööras pea Voldemorti poole kulmu kergitades. Ta läks kaaslase poole. ,,Nii Yasha mida?''
,,Ära pane tähele kallis.'' narritava kiindumusega täidetud häälel, pigistas Voldemort oma pikkade kõhnade sõrmedega Akkei põske. ,,Vingerjas kandis teiste eest hoolt. Meil on nüüd Harry. Tapame ta ja ühendame lõpuks kehad.'' Ta tõmbas Akkei lähemale, silitades ta selga. ,,Kui meie jõud on ühinenud...Me kasvatame Sigatüüka. Kas sa kujutad ette neid kummardamas?''
Akkei sulges kihistades silmad. ,,Väikesed lapsed paluvad armu. See oleks nagu lastekodu jälle.''
Voldemorti huulteta suu hellitas Akkei laupa. ,,Need jobud, ei teadnudki mis neid tabas.''
,,Jätame Harry pulmajärgseks.'' ütles Akkei. ,,Meil on ikkagi tunnistajat vaja.''
Voldemort noogutas aeglaselt, oma sõrmi läbi Akkei juuste libistades. ,,Selles on point. Temast saab hea pulma pidusöögi.''
Akkei tõmbas keelega üle Voldemorti põse. ,,Kui me oleme ühinenud, tunned sa tema jõudu imbumas kui ma teda alla neelan.''
,,Sa oled mu võitnud kallis.'' Voldemort pöördus Harry poole. Ta pani käes poisi laubale teda maha surudes. Harry tundis rõhku, millega ta maha suruti. Ta vaatas üles Voldemorti. ,,Ole vaikselt poiss. See on viisakas sündmus.''
Voldemort võttis Akkei käe. Ta juhatas naise altarile. ,,Selle majesteetlikul päeval, ühendame me kaks süda, kaks mõistust, kaks hinge, kaks võimet. Me ühineme.''
**
Eebenmust koer muutus tagasi pikaks, kiitsakaks võluriks.,,Tule välja Vingerjas.'' ütles Sirius. ,,Ma tean, et sa oled siin. Ma tunnen vere lõhna. Sa ei saa vormi säilitada.
Väänlev irve tuli ta suule. ,,Tule välja Petey...Ma ei tee sulle haget. Eriti.''
Ta liikus mööda teed, vilistades rõõmsalt. ,,Mul ei ole võlukeppi. Muidugi, muidugi, see asi mis sind ründas, omab sinu võlukeppi.'' ta naeris.'' ,,Vähemalt mitte tervet.''
Sirius pööras rabalemist kuuldes pead.Ta tõstis käe, haarates Vingerja käest enne kui viimane oleks saanud Siriusele kiviga vastu pead lüüa. ,,Sa oled idioot Pettigrew.'' Sirius lõi rusikaga Vingerjale kõhtu. ,,Ma olen auror.'' Ta lõi väikse mehe vastu seina. ,,Kas sa arvad, et maagia on ainuke asi, mida ma tunnen, et sind läbi peksta sa hale põngerjas?''
,,S- Sirius...'' Vingerjas tõmbus kägarasse. ,,Ma- ma...''
,,Sa oled mulle võlgu Vingerjas.'' urises Sirius. Ta lõi Vingerjast näkku. ,,Sa võlgned mulle viisteist aastat. Sa võlgned mulle me perekonna. Sa võlgned mulle Jamesi ja Lily elud!''
Sirius haaras vingerja kaelusest. Ta silmad olid suured ja metsikud. ,,Sa oled liiga nõrk, et muutuda. Niiet ma võtan k õ i k mida sa mulle nüüd võlgned.''
Vingerjas hakkas karjuma.
**
Vaikselt taganedes, ta keha värises. Gwendolyn pani käe näole. ,,Paha mees on läinud.'' Ta taganes seinani, mööda seda alla libisedes.
Värisevatel jalgadel seistes, lähenes Remus uuele tulijale. ,,Gwendolyn. Kas sa mäletad mind? See on Remus. Remus Lupin.''
Gwendolyn kattis ennast, tagudes rusikaga pea peale. Aeglaselt, liikus Remus tema juurde. Kätt välja sirutades, raputas Severus pead. ,,Ära näe vaeva. Ta ei tunne sind ära. Ta ei tunne ennastki.''
Ilmus rohkem metsistunud isikuid. ,,Uued.'' sosistas üks neist. Pool tema näost oli kadunud, kuid Remus tundis ära teise poole.
,,Merlini...See on Liam Doyle.'' Remus vaatas suu ammuli meest. ,,Sa kadusid kakskümmend aastat tagasi!''
,,Ta toob rohkem sisse.'' pomises naine. Tal oli käsi puudu.
,,Dorothea Janes.'' Snape neelatas valusalt, silmi sulgedes ja pead langetades. ,,Niiet seda ta siis tegi sulle.''
Dorothea vaatas Snapei läbi augulise loori. ,,Ma mäletan sind.''
Gwendolyn tõusis uuesti püsti, surudes käed seina vastu. ,,Eksinud...Eksinud...Me oleme nii eksinud. Üks kord pole see minu süü.'' Ta hakkas naerma, pead kuklasse ajades hakkas ta karjuma ja naerma maniakaalselt.
Liam läks Gwendolyni juurde, pannes käe naise õlgade ümber. Gwendolyn vastas sisinaga.
Ta pööras pead, naist pilgutamatta vaadates. ,,Koju, nüüd. Näita teed.''
,,Koju?'' kordas Snape. ,,Te lähete koju?''
,,Me peidame ennast koletiste eest.'' pomises Dorothea. Ta pani käed värisedes ümber Liami. ,,Mõnikord nad leiavad meid. Aga kodus on tavaliselt turvaline.''
,,Ja Vale Tee Maclay viib teid sinna?'' naeris Ron. ,,Ta ei leidnud oma teed paber kotistki välja.''
,,See on väga arukas Weasley.'' Snape läks Gwendolyni poole, haarates tal õlgadest. ,,Gwendolyn, kas sa tead kus Voldemort on?''
Ta värises, rabeledes Snapei haardes. ,,Ei...Ei tea kus miski on.''
Snape noogutas. ,,Siis ära näita meile kus Voldemort on.'' Ta lükkas naist ettepoole. ,,Nüüd.''
Korjates oma lehvikut üles, hoidis Sakura kätt kõril. ,,Ja mida meie teeme...'' ta hääl oli kriipiv. ,,Peale kohutavalt suremise?''
Hermione noogutas. ,,Preili Tsukinol on point. Meil on ainult tema lehvik ja need loitsud. Need ei aita palju Voldemorti ega Akkei vastu.''
,,Need võivad aidata Voldemorti vastu.'' ütles ron. ,,Aga mis saab Akkeist?''
,,Tal on pall nagu Yashal, eks Tsukino?'' Severus vaatas Sakurat kes noogutas. ,,Kui me selle saame, saame ta tappa.''
Sakura raputas pead. ,,Liiga palju võimu...Me...sureksime....enne...me...'' Sakura hõõrus kaela.
,,Noh, siis mõtleme kuidas siit välja pääseda.'' ütles Hermione. ,,Preili Tsukino, kas te saate portaali avada uuesti?''
,,Ilma Yashata?'' ta tõi kuuldavale nõrga naeru. ,,Jaa. Kindlasti.''
,,Ta peab surema.'' Remus toetus raskelt vastu seina. ,,Kui Yasha suri, kadus tema kuu illusioon.''
Ron noogutas. ,,Labürint on Akkei illusioon. Kui tema sureb, siis see kaob. Kõik saavad tagasi.''
,,Me peame Norberti tooma.'' ütles Hagrid. ,,Ta ootab mind.''
,,Mis on Nobert?'' küsis Remus.
,,Hagridi draakon.'' seletas Ron. ,,Voldemort röövis ta.''
Sakura väristas ennast. ,,Draakonid. Õõh! Ma ei salli neid.''
,,Arusaadav'' ütles Hermione. ,,Ma mõtlen, draakonid saavad tappa- OH!'' ta naeratas. ,,See ongi see. Ma olen peaaegu geniaalne.''
Yasha tõstis käe, välk väljus tema sõrmedest. Välgunool tabas kivi Roni pea kõrval ja lagunes tükkideks. ,,Kas ma pean su uuesti tapma, Nirgi poiss?''
Severus tõmbas oma taskust paar Mayoket ja viskas need deemoni poole.
Yasha kummardus pärgamente vältides. ,,Ja ta viskas mööda! Mayoke pärgamendid...'' ta naeris. ,,Sinu mõte, Kullake?''
Sakura vaatas Kitsunest mööda.
Yasha kihistas. ,,Sa pead olema natuke kiirem kui neid viskad Severus.'' Ta lakkus oma sõrmi. ,,Ja siin ma arvasin, et sa oled selle osas ekspert.''
Severus urises. ,,Lita.''
Yasha lõi käe välja, lüües Severuse tagasi. Ta tabas seina Roni kõrval. ,,Võta istet. Ma tegelen sinuga hetke pärast.''
Vaikelt, liikus ta Sakura poole. Yasha naeratas rahulikult. ,,Hetkel, hakkame mina ja Sakura veidi lõbutsema.''
Kätt välja sirutades, kaevasid Yasha küüned Sakura kaela. Ta tõi kuuldavale metsiku möirge huuli lakkudes. Ta tõstis Sakura üles, nõid kerkis jala kõrgusel põrandast. ,,Ma olen oodanud kolmkümmend kaks aastat, et sind kõrist hoida.''
Sakura rabeles, oma vööni küünitades. Yasha oli kiirem, haarates ta lehviku. ,,Sa ei vaja seda.'' ta lükkas lehviku eemale, kaevates oma küüntega sügavamale. Veri voolas Sakura kõrist alla. Ta korises, tal hakkas õhk kiirelt otsa saama.
Yasha tõstis oma vaba käe, panneks küüned vastu Sakura rinda. ,,Mis sa arvad, saan su südame esimesel katsel kätte?''
Ta küüned hakkasid Sakura rinda lõhki lõikama. Sakura kriiskas, see oli summutatud ulgumise poolt.
Yasha pea pöördus hääle poole, täpselt hetkel, et näha kogukat, karvast elukat enda poole jooksmas. Hunt tiris Yasha ja Sakura eraldi. Sakura kukkus maha, kattes veritsevat kõri. Sirius ja Harry läksid tema kõrvale.
Lõugu lõksutades, surus Remus-Hunt Yasha vastu maad. Ta taganes, muutudes rebaseks. Loomade paar keerles ringi, hammustades ja küünistades ükteist. Suurem ja tugevam hunt, saavutas väikese rebase suhtes edumaad.
,,Ta võidab.'' ütles Sirius, hoolitsedes Sakura haava eest.
Ta raputas pead. ,,Ta...ta tapab... Remuse!''
,,Yasha!'' käskis Voldemort, kohale ilmudes. ,,Lõpeta temaga kiiresti!''
,,Aita mind!'' vingus Yasha. ,,Ta on liiga tugev!''
,,Põngerjas!'' urises Voldemort. ,,Kui sa ei saa hakkama haleda hundiga, pole mul sinust mingit kasu. Vingerjas tapa ülejäänud.''
Vingerjas tõmbas oma võlukepi välja.
Hermione neelatas valusalt, vaadates võitlust, Voldemorti, väikest valget palli mis oli Yasha haardest kukkunud. Ta sirutas välja, tema sõrmeotsad kraapisid pinda. ,,Professor Snape! Pall!''
Snape võttis palli üles. ,,Mida?''
,,Hävitage see!'' sisistas Hermione. ,,Kohe!''
Palli maha pannes, võttis Snape ühe kivi mis pallist oli kukkunud. Ta lõi tugealt kiviga palli. Pall purunes, valgus selle seest pääses valla.
Energia jõud lõi kõik tagasi. Yasha ulgus. See oli ebamaine röögatus, täis agooniat ja õnnetust. Kitsune keha ümber oli tekkinud samasugune valgus mis oli olnud pallis. Leegid tekkisid tema ümber. Leegid ümbritsesid teda, teda tuhaks muutes.
Sirius tõusis seina äärest mille vastu ta oli paisatud. Ta vaatas kaoses ringi. Aeglaselt, tõusid ka teised püsti.
,,Mi- Mis juhtus?'' küsis Ron pead hõõrudes. Ta vaatas üles. Kuu oli kadunud, päikesevalgus levis mööda taevast.
,,Sa tapsid ta!'' kriiskas Vingerjas. ,,Sa tapsid ta!''
Alasti ja värisev Remus, tõusis istuma. Sirius jooksis oma sõbra juurde. Hagrid võttis mutinahast jaki seljast ja andis selle Siriusele, kes mässis selle ümber Remuse. ,,Miks sind Yasha huvitab?'' Sirius sülitas.
,,Ta pidi minu omaks saama!'' Vingerjas tammus oma jalgadel. ,,Mu Isand lubas ta mulle.''
,,Kolmkümmend viis aastat ja sa pole ikka veel saanud?'' Sirius naeris mõrult. ,,Võibolla on see isiksuse viga Vingerjas, naistele ei meeldi tavaliselt haledad, pahad kärnkonnad.''
Hermione vaatas hirmunult ringi. ,,Harry on kadunud.''
,,Oh, ta on mu Isanda käes.'' Vingerjas osutas võlukepiga Hermionele. ,,Mina tema pärast ei muretseks.'' ta liikus lähemale. ,,Teie olete surnud enne teda.''
Hermione taganes vastu seina, ta tundis hirmu oma kõhus keemas. Vingerjas irvitas, omaette kihistades. ,,Avada Ke--''
Labürindis kajas metsik karje. Rohelise välgatuse asemel, tegi Vingerjas võbeleva valguse, mis kiirelt kadus.
Kõhnuv ja räpane keha seisis Surmasööja kohal. Pikad küüned tema lihas. Kollased hambad olid paljastunud kui ta urises ja sisises. Kondised sõrmed pigistasid võlukeppi võideldes.
Vingerjas vaatas üles. Üks silm oli verd täis valgunud ja pime. Teine jõllitas teda. See sisises uuesti, jälk hingeõhk Vingerja ninas.
Ta rabeles kõvasti, lüües metsiku eluka endast eemale. PRAKS! Järjekindel haare oli murdnud Vingerja võlukepi pooleks. Mitmed näpud tema käest olid läinud. See hüppas uuesti, võttes tüki havast. Seda pööraselt raputades kukkus Vingerja võlukepp ta õlgadele.
Vingerjas ulgus, muundudes oma looma vormi. Rott jooksis minema.
Sirius raputas pead, talle järgi joostes. ,,Seekord mitte.'' ta muundus suureks, mustaks koeraks ja jooksis oma tillukesele saagile järgi.
Hermione ahmis õhku. Roni silmad läksid pärani. Hagrid puterdas. Remus urises. Ainult Severus oli võimeline midagi ütlema.
,,Merlini...''
Nad vaatasid üles, Gwendolyn Maclay rikutud näkku.
**
,,Oh, Akkei...'' Voldemort tiris Harryt juustest. Ta kihistas tõmmates Harryt nii kõvasti kui sai. Mida rohkem valu ta põhjustas, seda rohkem ta ta tundis rahuldust. ,,Ma tõin sulle su pulmakingi.''
Käsi plaksutades, hüppas Akkei plaadilt, mida ta kasutas troonina. ,,Suurepärane! Ta on...täiuslik.'' Ta lakkus oma huuli, libistades käsi üle Harry näo. ,,Ta näeb välja...Isuäratav.''
,,Noh, mida sa ootad veel?'' Voldemort lükkas Harry Akkei poole. ,,Tapa ta juba!''
Akkei haaras Harry randmeist. Ta karjus kui piinav valu tema kätesse sisenes. Kui Akkei lahti lasi, sidusid ketid Harry käed kinni.
,,Ei ole üldse tore teda kohe tappa.'' kihistas Akke, kõdistades Harryt lõua alt. ,,Sa tead, et valu on mu eriala.''
Voldemort urises. ,,Sa Kitsune pead õppima kuidas asja juurde minna. Nii sai Yasha--''
Akkei pööras pea Voldemorti poole kulmu kergitades. Ta läks kaaslase poole. ,,Nii Yasha mida?''
,,Ära pane tähele kallis.'' narritava kiindumusega täidetud häälel, pigistas Voldemort oma pikkade kõhnade sõrmedega Akkei põske. ,,Vingerjas kandis teiste eest hoolt. Meil on nüüd Harry. Tapame ta ja ühendame lõpuks kehad.'' Ta tõmbas Akkei lähemale, silitades ta selga. ,,Kui meie jõud on ühinenud...Me kasvatame Sigatüüka. Kas sa kujutad ette neid kummardamas?''
Akkei sulges kihistades silmad. ,,Väikesed lapsed paluvad armu. See oleks nagu lastekodu jälle.''
Voldemorti huulteta suu hellitas Akkei laupa. ,,Need jobud, ei teadnudki mis neid tabas.''
,,Jätame Harry pulmajärgseks.'' ütles Akkei. ,,Meil on ikkagi tunnistajat vaja.''
Voldemort noogutas aeglaselt, oma sõrmi läbi Akkei juuste libistades. ,,Selles on point. Temast saab hea pulma pidusöögi.''
Akkei tõmbas keelega üle Voldemorti põse. ,,Kui me oleme ühinenud, tunned sa tema jõudu imbumas kui ma teda alla neelan.''
,,Sa oled mu võitnud kallis.'' Voldemort pöördus Harry poole. Ta pani käes poisi laubale teda maha surudes. Harry tundis rõhku, millega ta maha suruti. Ta vaatas üles Voldemorti. ,,Ole vaikselt poiss. See on viisakas sündmus.''
Voldemort võttis Akkei käe. Ta juhatas naise altarile. ,,Selle majesteetlikul päeval, ühendame me kaks süda, kaks mõistust, kaks hinge, kaks võimet. Me ühineme.''
**
Eebenmust koer muutus tagasi pikaks, kiitsakaks võluriks.,,Tule välja Vingerjas.'' ütles Sirius. ,,Ma tean, et sa oled siin. Ma tunnen vere lõhna. Sa ei saa vormi säilitada.
Väänlev irve tuli ta suule. ,,Tule välja Petey...Ma ei tee sulle haget. Eriti.''
Ta liikus mööda teed, vilistades rõõmsalt. ,,Mul ei ole võlukeppi. Muidugi, muidugi, see asi mis sind ründas, omab sinu võlukeppi.'' ta naeris.'' ,,Vähemalt mitte tervet.''
Sirius pööras rabalemist kuuldes pead.Ta tõstis käe, haarates Vingerja käest enne kui viimane oleks saanud Siriusele kiviga vastu pead lüüa. ,,Sa oled idioot Pettigrew.'' Sirius lõi rusikaga Vingerjale kõhtu. ,,Ma olen auror.'' Ta lõi väikse mehe vastu seina. ,,Kas sa arvad, et maagia on ainuke asi, mida ma tunnen, et sind läbi peksta sa hale põngerjas?''
,,S- Sirius...'' Vingerjas tõmbus kägarasse. ,,Ma- ma...''
,,Sa oled mulle võlgu Vingerjas.'' urises Sirius. Ta lõi Vingerjast näkku. ,,Sa võlgned mulle viisteist aastat. Sa võlgned mulle me perekonna. Sa võlgned mulle Jamesi ja Lily elud!''
Sirius haaras vingerja kaelusest. Ta silmad olid suured ja metsikud. ,,Sa oled liiga nõrk, et muutuda. Niiet ma võtan k õ i k mida sa mulle nüüd võlgned.''
Vingerjas hakkas karjuma.
**
Vaikselt taganedes, ta keha värises. Gwendolyn pani käe näole. ,,Paha mees on läinud.'' Ta taganes seinani, mööda seda alla libisedes.
Värisevatel jalgadel seistes, lähenes Remus uuele tulijale. ,,Gwendolyn. Kas sa mäletad mind? See on Remus. Remus Lupin.''
Gwendolyn kattis ennast, tagudes rusikaga pea peale. Aeglaselt, liikus Remus tema juurde. Kätt välja sirutades, raputas Severus pead. ,,Ära näe vaeva. Ta ei tunne sind ära. Ta ei tunne ennastki.''
Ilmus rohkem metsistunud isikuid. ,,Uued.'' sosistas üks neist. Pool tema näost oli kadunud, kuid Remus tundis ära teise poole.
,,Merlini...See on Liam Doyle.'' Remus vaatas suu ammuli meest. ,,Sa kadusid kakskümmend aastat tagasi!''
,,Ta toob rohkem sisse.'' pomises naine. Tal oli käsi puudu.
,,Dorothea Janes.'' Snape neelatas valusalt, silmi sulgedes ja pead langetades. ,,Niiet seda ta siis tegi sulle.''
Dorothea vaatas Snapei läbi augulise loori. ,,Ma mäletan sind.''
Gwendolyn tõusis uuesti püsti, surudes käed seina vastu. ,,Eksinud...Eksinud...Me oleme nii eksinud. Üks kord pole see minu süü.'' Ta hakkas naerma, pead kuklasse ajades hakkas ta karjuma ja naerma maniakaalselt.
Liam läks Gwendolyni juurde, pannes käe naise õlgade ümber. Gwendolyn vastas sisinaga.
Ta pööras pead, naist pilgutamatta vaadates. ,,Koju, nüüd. Näita teed.''
,,Koju?'' kordas Snape. ,,Te lähete koju?''
,,Me peidame ennast koletiste eest.'' pomises Dorothea. Ta pani käed värisedes ümber Liami. ,,Mõnikord nad leiavad meid. Aga kodus on tavaliselt turvaline.''
,,Ja Vale Tee Maclay viib teid sinna?'' naeris Ron. ,,Ta ei leidnud oma teed paber kotistki välja.''
,,See on väga arukas Weasley.'' Snape läks Gwendolyni poole, haarates tal õlgadest. ,,Gwendolyn, kas sa tead kus Voldemort on?''
Ta värises, rabeledes Snapei haardes. ,,Ei...Ei tea kus miski on.''
Snape noogutas. ,,Siis ära näita meile kus Voldemort on.'' Ta lükkas naist ettepoole. ,,Nüüd.''
Korjates oma lehvikut üles, hoidis Sakura kätt kõril. ,,Ja mida meie teeme...'' ta hääl oli kriipiv. ,,Peale kohutavalt suremise?''
Hermione noogutas. ,,Preili Tsukinol on point. Meil on ainult tema lehvik ja need loitsud. Need ei aita palju Voldemorti ega Akkei vastu.''
,,Need võivad aidata Voldemorti vastu.'' ütles ron. ,,Aga mis saab Akkeist?''
,,Tal on pall nagu Yashal, eks Tsukino?'' Severus vaatas Sakurat kes noogutas. ,,Kui me selle saame, saame ta tappa.''
Sakura raputas pead. ,,Liiga palju võimu...Me...sureksime....enne...me...'' Sakura hõõrus kaela.
,,Noh, siis mõtleme kuidas siit välja pääseda.'' ütles Hermione. ,,Preili Tsukino, kas te saate portaali avada uuesti?''
,,Ilma Yashata?'' ta tõi kuuldavale nõrga naeru. ,,Jaa. Kindlasti.''
,,Ta peab surema.'' Remus toetus raskelt vastu seina. ,,Kui Yasha suri, kadus tema kuu illusioon.''
Ron noogutas. ,,Labürint on Akkei illusioon. Kui tema sureb, siis see kaob. Kõik saavad tagasi.''
,,Me peame Norberti tooma.'' ütles Hagrid. ,,Ta ootab mind.''
,,Mis on Nobert?'' küsis Remus.
,,Hagridi draakon.'' seletas Ron. ,,Voldemort röövis ta.''
Sakura väristas ennast. ,,Draakonid. Õõh! Ma ei salli neid.''
,,Arusaadav'' ütles Hermione. ,,Ma mõtlen, draakonid saavad tappa- OH!'' ta naeratas. ,,See ongi see. Ma olen peaaegu geniaalne.''
No comments:
Post a Comment