10. peatükk

,,Merlini habeme nimel Dumbledore...Kas sa hakkad juba rääkima? Me oleme siin olnud juba kakskümmend minutit ja sa pole sõnagi öelud.''
Dumbledore vaatas kiitsakat, pikajuukselist, põgenenud vangi. ,,Sirius, sa pole muutunud sellest ajast peale kui sa olid õpilane-- ole kannatlik ja vait.''
Nõrgalt itsitades vajus Remus oma toolil madalamale.
,,Remus kas kõik on korras?''
Ta noogutas laisalt. ,,Lihtsalt natuke väsinud professor. Ma olen kombes.''
Ukse külgedel oli kaks valvurit. Snape vaatas üle kabineti, käed rinnal risti. Sakura oli teisel pool, tema metallist lehvik kõvasti käes.
,,Millal Mundungus tuleb?'' küsis Sakura vaikselt.
,,Ta peaks jõudma...'' Dumbledorei katkestas kuju, mis tema kabineti ees oli, liikumine. ,,Täpselt nüüd.''
Mundungus Fletcher ilmnes olevat viimane inimene kes kaitseb Harryt Voldemorti eest. Ta oli paks, habemega mees, tumedate juuste ja säravate pruunide silmadega. Ta rüü oli korratu ja puntras.
,,Mul on hea meel, et said tulla Mundungus.'' ütles Dumbledore uuele saabujale noogutades. ,,Ma loodan, et reis ei olnud halb.''
,,See oli tore. Ma pole üle Siganurme aastaid lennanud.'' Ta sirutas välja nahkköites dokumendi. ,,Selle saamisega läks palju vaeva. Saladuste osakonnast selle kätte saamine on nagu draakonil palaviku mõõtmine.''
,,Ma olen tänulik selle eest Mundungus.'' Dumbledore võttis kausta seda silmitsedes. ,,Väga hea...väga hea.''
Mundungus silmitses kabinetti. ,,Tundub, et ootame veel Arabellat.''
,,Ma panin Arabella Machka, Kalderahsi Mustlasega tööle. Ma kardan, et meid on ainult seitse.''
Sirius pöördus Dumbledorei poole, värv näost kadumas. ,,Sa panid Arabella kuhu?''
Dumbledore kõndis Siriuse juurde ja pani käe mehe õlale. ,,Rahune maha Sirius. Meil on tähtsamaid asju arutada.''
,,Mis Gwendolynist saab?'' küsis Mundungus. ,,Ma kuulsin, et ta on siin.''
Severus urises. Dumbledore tõstis käe, et Nõiajookide Meistrit vaigistada. ,,See ongi tegelikult praegune probleem. Ma hoiaksin Gwendolyni parema meelega siit vestlusest väljas. Kas keegi teab kus ta hetkel on?''
,,Ma usun, et ta on Lendluudpalli väljakul.'' pakkus Sakura. ,,Gryffindori võistkonnal on treening . Ma arvan, et ta tahtis näha noort Harryt mängimas.''
Dumbledore noogutas. ,,Ma olen mõndadest kummalistest sündmustest kuulnud mis kaasavad ka preili Maclayd.''
,,Kummalisi?'' küsis Mundungus. ,,Kindlasti ei usu te, et Gwendolynil midagi kurja kavas on? Ta on alati meie liitlane olnud! Tema veenis Severuse meie poole üle tulema.''
Severus vaatas Mundungust. ,,Keegi ei veennud mind. Ma tulin oma tahtel.''
Dumbledore vaatas Severust pahakspanevalt. ,,Gwendolyn on olnud ära kuusteist aastat. Ma ei tunne mingeid päris kurje kavatsusi temas...''
,,Mida te tunnete Direktor?'' küsis Remus.
Kergelt ohates toetus Dumbledore taha. ,,Midagi.''
Sirius ajas ennast sirgu. ,,Mida te mõtlete 'midagi' all?''
,,Hea,paha...see kõik jätab teatud aura võlurile. Selleks on vaja võimsaid jõude, et kavatsused alla suruda.''
,,Kas te arvate, et ta on ohtlik?'' küsis Mundungus.
,,See on...märgatav võimalus.''
,,Kui te arvasite, et ta võib olla ohtlik,'' turtsatas Severus. ,,Miks siis teha temast õpetaja?''
,,Ma tunnistan, et see oli viga minu osas. Ometigi, kui ta nüüd kohalt eemaldada...Ma arvan, et see võiks Harryt kahjustada. Ma ei tahaks teda vihastada.''
Severus pööras ümber, vaadates kristall palli mis asetses Dumbledorei riiulil. ,,Muidugi ei taha me häirida vaest Harryt. Tõsiselt, Direktor! Ma teadsin, et see naine on reetur, hetkest mil te ta palkasite!''
,,Reetur kelle pilti sa hoiad oma sahtli põhjas.'' Dumbledore esitas väljakutse. ,,Severus palun, hoia oma isiklikud tunded sellest väljas.''
Sirius naeratas õelalt. ,,Sa oleksid pidanud teadma, et iga naine kes s i n u s t on huvitatud, tuleb mõistusele ja põgeneb.''
Severus pöördus uuesti Siriuse poole ennast sirgu ajades. ,,Niiet, kuidas Savoril läheb Black?''
Siriuse näost kadus jälle värv.
,,Ma arvan, et ma juba käskisin teile kahele korralikult käituda.'' hoiatas Dumbledore. Sirius ja Severus jõllitasid üksteist. ,,Lihtsalt ü r i t a g e käituda nagu täiskasvanud.''
,,Nüüd, Sakura...Ma sooviksin, et sa räägiksid Gwendolyniga. Ma usun, et sina saad temalt mingit informatsiooni.''
,,Informatsiooni mille kohta?'' küsis Sakura.
,,Kus ta on olnud viimased kuusteist aastat.'' Dumbledore avas raamatu mille Mundungus oli talle andnud. ,,Mina otsin mida Võlukunsti Ministeerium on kirjutanud.''
,,Aga Albus--'' Mundungus pani oma käe raamatu peale mille ta oli toonud. ,,See raamat on Illusioonide Labürindist...Sa ei usu ometigi...''
Terav kõla, katki läinud klaasist täitis kabineti. Kristalli killud kukkusid Severuse ümber maha.
,,Oh jumal.'' Dumbledore tõusis püsti, kiirelt Severuse poole minnes. ,,Severus--palun mine--''
,,Ta oli seal.'' pomises Severus, pillates kristalli mis oli veel tema käes. ,,Ta ütles seda mulle. Voldemort viis ta Labürinti. Ta teadis, et ma olen spioon...algusest peale. Ta võttis Gwendolyni, sest ma ei olnud ustav. Mu allumatuse pärast.
Mundungus istus aeglaselt. Ta silmad olid pärani. ,,Kui-kui Gwendolyn oli seal, siis ma imestan, et ta on nii terve.''
,,Labürint?'' krigistas Remus. ,,Ma kardan, et ma pole sellest kuulnud.''
,,Pole kunagi kuulnud Põrgust?'' Severuse huuled keerdusid. Ta pigistas oma rusikat, veri vaibale tilkumas.
Dumbledore katsus Severuse kätt. ,,Palun...Mine haig--''
Severuse mustad silmad helkisid maniakaalselt. ,,See on hullem. Keegi ei tea kus see on...See ei eksisteeri siin maailmas. See on-- kusagil mujal. Miski seal pole ehtne...Kuid see on piisavalt reaalne, et sind tappa. See on täidetud kõige hirmuäratavamare elukatega mis sa võid ettekujutada. Labürinti minemine, on oma surmatunnistusele allakirjutamine... Azkaban on selle kõrval laste mänguväljak. Iga auror kes kunagi kadus, iga võlur kes sattus silmitsi Voldemortiga ja kadus hiljem...see on kuhu nad läksid. See muutus Surmasööjate spordiks. Me--Nemad vedasid kihla kui kaua nende viimane ohver vastu peab. K u i keegi sai välja, ei olnud nad kunagi endised.''
Dumbledore vaatas võlureid enda ees. Nad olid kõik juhmistunud vaikuses, ebakindlad kas vastata või mitte. Ta pani käe Severuse õlale. ,,Sa peaksid madame Pomfrey juurde minema. Sa vigastasid ennast raskelt.''
Severus raputas pead. ,,Ma ei tunne midagi.''

**

,,Jaga ja valluta.'' krigistas Voldemort altari ees edasi tagasi sammudes. ,,Nii saab meie ülesanne teoks. Sõbrad kes tal on...Nad hoiavad teda seal maailmas. Ta nende vastu pöörates...mu suurim vaenlane muutub mu suurimaks liitlaseks, Vingerjas.''
Vingerjas kükitas nurgas. ,,Kas—kas see asi peab siin olema?'' ta tõstis oma väriseva, hõbedase käe ja osutas kehale. Selle räpane kapuuts peitis Dementori kohutavaid tunnuseid.
,,Kas see hirmutab sind Vingerjas? Kas see meenutab sulle elu mille sa põhjustasid Sirius Blackile? Ära muretse. See ei pöördu sinule. See siin, on vabastatud Azkabanist.''
Vingerjas kallistas ennast kõvasti. ,,Va--vabastatud? Kelle jaoks?''
Tumeda juukseline naine hõljus sisse. Ta saatis halvustava pilgu Vingerjale, enne kui läks Voldemorti kõrvale. ,,Sa kutsusid mind isand?''
,,Ah jaa...'' Voldemort pani käe ümber naise piha. ,,Ma tõin sulle midagi turgutavat.''
Tema kuldsed silmad olid kinnitunud Dementoril. Naeratus valgus ta huulile. ,,See...See kõik on mulle?''
,,Kõik sulle.'' Voldemort lükkas teda Dementori poole. ,,Tee mida vajad.''
Käsi tõstes, lükkas ebamaine naine Dementoril kapuutsi peast. Vingerjas kriiskas, kattes kätega pea. Kärnas, mädanenud Dementori nägu ei rünnanud ei Voldemorti ega ka tema kaaslast. Naine haaras laiba sarnasest näost. ,,Ma tunnen seda...Võim purskab läbi...see on uimastav...''
Ettepoole kaldudes, pani ta oma huuled Dementori haigutavale suule. Karjed ja oiged tulid surnud olevusest kui naine teda järelejätmatult suudles. Dementori nägu hakkas õõnsaks muutuma, mustad veenid katsid seda. See kähmles naisega, õnnetult läbi kukkudes, muutus ta kiirelt lõdvaks.
Eemale tõmbudes, viskas naine Dementori maha. Keha muutus põrandal tuhaks. Naine lakkus oma huuli. ,,Mmmm...Ma pole pikka aega nii hästi söönud.'' Ta lakkus irvitades oma näppe. ,,Potter ei saa kunagi aru mis teda tabas.''

**

Harry tõusis õhku ahmides püsti. Ta rind tõusis kui ta ringi vaatas. Professor Flitwick saatis talle halvakspaneva pilgu. ,,Härra Potter! Kui te ei pahanda võiksite minu tunnis ärkvel püsida. Ma hakkasin just seletame Kehaühendus loitsu.''
Harry vaatas klassis ringi. Tundus nagu kõigi silmad oleksid temal. Kas ta oli abi karjunud? Ta nägi just midagi küllalt võimsat mis tappis Dementori! Miski mis oli Voldemorti liitlane...
,,Kehaühendus loitsu kasutatakse kui tahetakse kahte maagilist isikut paari panna.'' Seletas Flitwick tahvlile kirjutades.
,,Kuule Harry.'' Ron kaldus lähemale. ,,Mis viga?''
,,--Väga keeruline loits, kehaühendus loits ühendab paari keha, hinge ja maagia--''
Harry raputas pead. ,,See pole midagi. Ma lihtsalt vajusin ära.'' Ta kastis sule tindi sisse ja tegi märkmeid.
,,--Kui loits on lausutud saab paar kasutaa üksteise väge ja tunda üksteise emotsioone--''
,,Kuule Harry...Sa karjusid. Mis juhtus? Kas su arm valutab?'' pressis Ron.
,,Ma tunnen ennast hästi.'' nõudis Harry. See oli tõsi. Ta ei tundnud mingit valu oma armis. Tegelikult, tundus see väga külm. ,,Lihtsalt--las ma teen märkmeid.''
,,--See on üks keerulisemaid loitse võlumaailmas ja mitte kergesti lausutav. Kui seda loitsu murda tirib see hinged pooleks. Kumbki võlur ei ole enam endine. Sellepärast on lahutamine vähelevinud meie maailmas.''
Profssor Flitwick rääkis Kehaühendus loitsust edasi, kuidas ja miks seda lausuti. Harry ignoreeris Roni, kes teda jätkuvalt torkis. Ta keskendus oma pärgamendi tükile.
Varsti helises kell, Harry korjas oma asjad kokku ja hakkas Gryffindori torni suunduma. Ron ja Hermione jooksid talle järgi. Harry vajus maha, õlad lõtvusid.
,,Harry?'' küsis Hermione. ,,Kas kõik on korras?''
,,Ma olen kombes.'' pomises Harry. ,,Lihtsalt jätke mind rahule, okei?''
,,Harry me peame rääkima...'' nõudis Hermione. ,,Asi on Norbertis.''
,,Hagridi draakonis?'' Harry vaatas tüdrukule otsa. ,,Mis juhtus?''
,,Norbert kadus. Keegi röövis ta.''
Harry kehitas õlgu. ,,Ei ole just palju mida me saaks teha onju? Lihtsalt jätke see Ministeeriumi hooleks.'' Harry tõmbas oma õpikud rinnale lähemake ja vaatas maha. ,,Ma lihtsalt tahan Gwendolyniga rääkida.''
,,Harry.'' katkestas Ron ,,Meil on Lendluudpalli treening täna, mäletad? Sa panid selle kaks nädalat tagasi paikka.''
,,Ahjaa. Ma unustasin. Okei...Ma lähen vahetan riided ja kohtun teiega väljakul.'' Ta tormas minema, jättes Roni ja Hermione maha.
,,Ta u n u s t a s Lendluudpalli?'' küsis Ron Hermionelt pahviks lööduna.
,,Mis temaga on?'' küsis Hermione kurvalt pead raputades. ,,Harry ei ole tema ise. Midagi on temaga juhtunud.''
,,Noh, mida me teeme Hermione?'' küsis Ron.
,,Ma ei tea.'' nähvas Hermione. ,,Võibolla uurime välja? Ron ta on su parim sõber!''
Ron kehitas õlgu. ,,Ma ausalt ei tea kust alustada Hermione! Ma pean riideid vahetama. Kohtume peale treeningut. Siis räägime mis toimub, okei?''
,,Olgu. Mine juba.'' Hermione tammus oma jalgadel kui Ron minema jalutas. ,,Ma teen seda ise!'' ta raputas oma pead ägedalt. ,,Midagi kahtlast toimub siin. Võibolla kedagi teist ei huvita see. Kuid mind küll.''

**

,,Gwendolyn?''
Gwendolyn vaatas lauatagant üles ukse poole. Harry seisis seal, seljas Lendluudpalli rüü. Ta nägu oli kergelt kaame.
,,Harry?'' ta võttis oma prillid ees pannes need rüü sisse. ,,Kas midagi on pahasti?''
Harry kõndis aeglaselt klassi. ,,Ma--ma ei saa kauaks jääda. Mul on Lendluudpalli treeningud. Ma lihtsalt pean sinuga rääkima.''
,,Muidugi. Milles asi?''
,,Ma nägin und.'' ütles Harry ühe laua peale istudes. ,,Või nägemus. Mul on neid see aasta kaks olnud. Mõlemad oli Voldemorti kohta.''
,,Oh?'' Gwendolyn tundis huvitunud olevat. ,,Sa oled näinud õudusunenägusi Musta Isanda kohta?''
,,Jah...Aga need olid teistest erinevad. Kui ma nägin nägemust Voldemorti kohta, siis mu arm tulitas. Nüüd...Nüüd ma ei tunne midagi.''
,,Mis nendes unenägudes juhtub?'' küsis Gwendolyn lauale toetudes.
,,Ta on mingi naisega. Ta...Ta on väga ilus. Aga ma ei arva, et ta on inimene. Tal on imelikud kõrvad ja kaks saba. Voldemort tundub...teda armastavat.''
,,Sa ju tead, et Voldemort pole võimeline armastama, Harry.'' kinnitas Gwendolyn talle.
,,Seda ma arvasingi. Naine armastab teda, selles ma olen kindel. Aga tema...Ta kohtleb naist hästi. Ta andis naisele dementori...ja naine--''
,,Dementori?'' katkestas Gwendolyn Harryt. ,,Mida ta sellega tegi?'' ta ei suutnud varjata intriigi oma hääles.
,,Ta tappis selle.'' sosistas Harry. Ta sulges oma silmad tihedalt. ,,Ta suudles Dementorit. Selle asemel, et naise hing oleks välja imetud...Dementor hakkas karjuma ja nõrgenes...Siis muutus see tuhaks. Ma ei uskunud, et miski saab Dementorit tappa.''
,,Pole palju asju mis saab.'' ütles Gwendolyn. Ta tõusis püsti. ,,Mulle tundub Harry...Sul oli lihtsalt õudusunenägu. Sa oled elanud läbi rohkem kui sinust kümme korda vanemad inimesed. Sinu alateadlikkus üritab traumaga toime tulle läbi halbade unenägude. Sellepärast ilmnevad asjad mis ei saa juhtuda. Ja miks su arm ei valuta, sest see ei ole ehtne.''
,,Kas sa oled kindel?'' küsis Harry väriseval häälel.
,,Väga kindel.'' Ta kallistas Harryt. ,,Kõik on korras...Päriselt Harry.'' ta vaatas sügavale Harry silmadesse, pehmelt naeratades.
Harry pilgutas uniselt silmi. Sõge naeratus levis temas. Kuidas oli Gwendolyn võimeline tegema kõike korda?
,,See on maagia.'' pomises ta vaikselt.
Harry naeratas. Ta ei olnud arugi saanud, et seda valjult ütles.