14. peatükk

Harry maandus, silmad pärani kui ta vaatas Ron Weasley liikumatut keha. Surnud? Sakura ei mõelnud seda. Ron ei saanud s u r r a.
Ginny oli jooksnud väljakule. Ta nuuksus. Ta jooksis Georgei käte vahele. Ta hoidis tüdrukut kõvasti, üritades enda pisaraid kontrolli all hoida. Fred kallistas oma kaksikut ja õde.
,,Tulge eest.'' ütles Remus teisi võlureid eest lükates. ,,Mul on ruumi vaja.''
,,Mida sa omaarust teed Remus?'' küsis Hagrid üritades teda Ronist eemale tõmmata. Remus raputas Hagridi ära.
,,Andke mulle ruumi!'' Remus taguas oma peopesaga vastu Roni rinda. ,,Noh Ron.'' pomises ta. Ta hoidis Roni lõuga sirgelt, tema nina pigistades. Ta hakkas Ronile suhu hingama.
Harry tundis kuidas ta süda vastu rinda tagus. Kas keegi istub siin? Kõikjal on täis. Pisarad hakkasid talle silma tungima. Ron oli olnud ta lahutamatu kaaslane, ta esimene sõber...Tema parim sõber.
Kas sul on tõesti--Tead küll...
Harry vajus põlvili, nägu kattes. Ta tundis värinat ja külma nina tema kätt puudutamas. Ta pani oma käed ümber Siriuse kaela teda kõvasti kallistades. Ta mattis oma näo musta kasukasse.
,,Sa peaaegu jätsid meid Ronald.'' ütles Dumbledore pehmelt.
Harry vaatas üles. Ron üritas istuda samas kui preili Tsukino ja Remus teda maas hoidsid.
,,Ole pikali.'' ütles preili Tsukino. ,,Sa olid surnud Ron. Puhka.''
Remus võlus kanderaami. ,,Viige ta kohe Haiglatiiba. Madame Pomfrey peab teda nägema.''
Harry istus maas, hoides oma nägu kaetuna. Sirius vingus. ,,Harry? Harry?'' Remus pani käe Harry õlale. ,,Kas sa tahaksid Haiglatiiba tulla?''
Ta raputas tummalt pead, hoides nägu varjatuna. Ta süda ähvardas rinnust välja hüpata. Ta pea lõhkus valust. Nimetu tunne tema kõhus ei tahtnud kaduda.
Mis tal viga oli?

**

Harry ei teadnud kuidas ta täpselt magamistuppa sai. Kõndimine oli olnud ähmane. Ta kuulis oma peas sosinaid Roni seisukorrast, sellest mis juhtus.
Siis põmm! Kogu see vägi läks temast läbi!
Ta oli peaaegu kolm minutit surnud. Õnneks teadis härra Lupin mugude elustamis värki.
Ma vean kihla, et Potter tegi seda. Kas sa kuulsid mida ta Hermionele tegi? Ja nad on ta parimad sõbrad!
Harry viskus voodile. Ta hingas sügavalt sisse, üritades rahustada seda värinat kätes. Tunded möllasid tema sees. Ta jätkas uuesti ja uuesti selle hetke läbielamist.
Pimestav välgatus, kriisked, iiveldama ajav kukkumine...Roni keha maas lebamas. Tema pea.
Ta ise tahtis Roni tappa kui Gwendolyn välja löödi. Miks? Miks ta tahtis Roni surma? Ron oli Harry väärtuslikuim inimene Kolmevõluri turniiri ajal. Gwendolyn oli lihtsalt mingi naine keda ta see aasta oli kohanud, tema õpetaja.
Aga ta oli perekond. Ta oli...
Ta ei olnud rääkinud Harry isaga kui ta kadus. Nad ei saanud läbi.
Aga ta oli Harry vastu hea. Ta...Ta tõesti armastas Harryt.
Roni surnud silmad...Hermione haiget saanud...Tema naha külmus...
Ta peaks neist hoolima. Ta hoolis. Miks tahtis miski seda takistada. ,,MIS MUL VIGA ON?'' nõudis Harry.
,,Keegi teeb sinule midagi.'' ütles vaikne hääl. Harry pööras ümber. Sirius seisis uksel. ,,Voldemort teeb sinule midagi.''
Ta liikus voodi poole ja istus. ,,Harry...Ma tean, et ma ei meeldi sulle eriti hetkel. Ma ei ole päris kindel miks. Aga sa pead aru saama, see ei ole sina.''
,,See teeb haiget.'' sosistas Harry. ,,Ma ei taha, et see haiget teeks.''
,,See teeb haiget, sest sa hoolid Ronist ja Hermionest.'' Sirius pani käe ümber Harry. ,,Sa pead kuulama, Gwendolyn—ta ei ole selline nagu kunagi. Ma tundsin teda siis kui ta oli õpilane. Ma arvan, et tema sunnib sind nii tegema. Kontrollib sind.''
,,Mulle meeldib Gwendolyn. Ta pole kunagi tahtnud mulle haiget teha.''
,,Sa arvasid sama professor Quirrelist, Tom Riddlest, Siblikust ja Hullsilm Moodyst.'' Sirius ohkas. ,,Nüüd, Gwendolyn Maclay ei ole kunagi olnud mu lemmik inimene maailmas. Ma mõtlen, Snapei tüdrukuks olemine on piisav, et mind teda vihkama panna, kuid--''
,,Oota üks hetk.'' Harry pilgutas silmi. ,,Snape?''

**

Dumbledore lähenes Remusele ja Sakurale kes seisid Haiglatiiva uksel.
,,Kuidas tal läheb?'' küsis Sakura vaikselt vaadates Roni poole. Tema juures askeldasid madame Pomfrey ja proua Weasley kes oli just saabunud.
,,Temaga saab kõik korda'' kinnitas Dumbledore neile. ,,Mitte just paljud võlurid ei saa tunda, kuidas on olla kõrbenud röstsai...Mõnes mõttes, on härra Weasley õnnega koos.''
,,Mõnes mõttes on ta peaaegu surnud.'' vastas Remus.
,,Ja ta ei ole, tänu sinule Remus.'' ütles Dumbledore. ,,See oli kiire mõtlemine.''
,,Mugudel on mõned head abinõud.'' Remus libistas käega läbi oma hallinevate juuste. ,,Miks tahab Voldemort tappa Harry sõpru?''
,,Kui see on Voldemort.'' Dumbledore üritas oma murelikkust varjata.
,,Gwendolyn pole enam kooli aladele lubatud eks?'' ütles Remus. ,,Niiet tema ei saanud see olla.''
Sakura silmad läksid pärani. ,,Dumbledore, sa ometigi ei arva, et see oli Harry?''
,,Poiss on muutunud, selles pole mingit kahtlust.'' ta ohkas. ,,Aga...maagia mis Ronaldit kahjustas--need oli elementaarsed. See oli võimas, ürgne, tume...deemonlik. Ma kahtlen kas on võlureid peale Voldemorti kes on selleks võimelised. Kui Harry on need võimed omandanud ja langenud...siis...''

**

,,Las ma san õigesti aru.'' ütles Ron aeglaselt, lamades Haiglatiiva voodis. ,,Ma surin. Nagu s u r n u d surin?
Proua Weasley silus Roni juukseid. Ta oli kaame nagu kummitus, üks käsi Roni kätt pigistamas. ,,Sa olid natuke surnud. Aga nüüd on kõik korras. Professor Lupin tegi su heaga korda.''
,,See ei muuda tõsiasja, et ma s u r i n.'' nõudis Ron. ,,Ma olin surnud. Mitte elavate seas. Lakkasin olemast. Suures tundmatuses. Nüüd ma ei ole.''
Madame Pomfrey raputas pead andes Ronile klaasi veega. ,,On olnud inimesi palju rohkem surnud ja sina tulid tagasi härra Weasley. Sa ei ole veel zombi. See ei saanud olla nii tõsine. Ikkagi, see oli mugude leidlikus mis su päästis.''
,,Ma arvan, et surm on päris tõsine madame Pomfrey!'' karjus Ron. Ta oigas. ,,Mind muudeti kõrbenud Weasleyks!''
,,Ron, palun rahune maha, kullake.'' anus proua Weasley. ,,Kõik on korras.''
,,Ei ole!'' pisar voolas mööda Roni nägu alla. ,,Ma surin! Ma ei taha surra!''
Proua Weasley haaras oma noorimast pojast tõmmates teda lähemale. Naine lasi tal enda vastas nutta. Ta kiigutas poega edasi ja tagasi. ,,Kõik on korras Ron. Kõik on korras...''

**

Öö oli Haiglatiivale langenud. Madame Pomfrey oli oma toas, magamas, kuid valmis kui teda peaks kutsutama.
Haiglatiib oli tühi, kui Ron väljaarvata, kes lamas kõval,külmal voodil. Ta oli nüüdseks olnud seal juba nädala. Haiglatiib tundus muutuvat Roni teiseks koduks. Ta oli viimastel kuudel seal nii palju aega veetnud.
Dumbledorei nõudel, oli proua Weasley lõpuks koju läinud. Ta oli veetnud mitmeid päevi Sigatüükas, Roni pärast pabistades, ta ei jätnud Roni minutikski üksi.
Ron igatses teda. Oma emaga koolis, ei jäetud teda tema mõtetega üksi. Ta vihkas üksi mõtlemist.
Ta mõtles pidevalt kus ta oli olnud selle aja mis ta surnud oli. Seal ei olnud mingit valgust, või rahu tunnet. Mitte nagu raamatutes räägiti. Ta ei olnud oma kehast eraldunud ja kummituseks muutnud nagu Mäuguv Myrtle või Peaaegu Peata Nick. Ta lihtsalt lakkas olemast.Põrandal klõbisevate küünte hääl kajas läbi ruumi. Ron tõusis istuma, valust vingudes. Ta luud paranesid alles. Ta oli oma selja murdnud kui kukkus. See vigastus paranes kaua. Madame Pomfrey kinnitas talle, et ta saab paari päeva pärast terveks. Ta võib olla isegi võimeline Lendluudpalli uuesti mängima.
Sirius seisis voodi kõrval. Noh, tema koera kuju seisis voodi kõrval. Karule sarnanev koer vaatas üles Roni poole oma kahvatute silmadega. Ta muutus kiitsakaks inimeseks. ,,Tere Ron.''
Harry ristiisa istus Roni kõrvale voodisse. ,,Kuidas läheb?''
,,Mis sa ise arvad?'' küsis Ron tormakalt. ,,Ma surin.''
,,Noh, ma mäletan kuidas mina ennast tundsin.'' kommenteeris Sirius tahapoole toetudes. Ta kergitas kulmud kui Ron teda jõllitas. ,,Mida? Sa arvad, et sa oled ainuke inimene kes on surnud ja tagasi tulnud?''
Sirius sirutas välja oma pikad, kiitsakad jalad. Ta ohkas sügavalt, lükates oma pikad mustad juuksed näo eest ära. Olles veetnud viimased kuud Sigatüükas, tegi temas ekstreemse erinevuse Harry ristisana olemise. Ta nägi tervem välja kui kunagi varem, enam polnud näha nii palju märke sellest, et ta oli tosin aastat veetnud vangistuses.
Sirius sulges silmad sügavalt ohates. ,,Ma mäletan seda väga selgelt. See oli minu viiendal kooliaastal. Nukits, Totu, Vingerjas ja mina hiilisime välja oma tüdrukutega. Me läksime järve alasti ujuma.'' Sirius märkas Roni šokeeritud ilmet. ,,Kas sa arvasid, et Snapei kiusamine ja animaagiks muutumine oli ainus asi mida me koolis tegime?'' ta ohkas sügavalt. ,,Igatahes, hulk Hallmadalikke haarasid minust kui ma vees olin. Ma ei olnud maailma parim ujuja ja mul ei olnud mu võlukeppi. Ma uppusin.''
,,Sa olid surnud? Nagu päriselt surnud?''
Sirius noogutas. ,,Sama surnud kui sina olid. Isegi siis, tundis Totu oma elupäästja tehnikat. Ma arvan, et ta õppis neid oma emalt. Imeline naine oli proua Lupin. Üks targemaid, armsamaid naisi keda ma kunagi kohtasin. Igatahes, see ei ole point. Ma ei tulnud sulle Remuse emast rääkima, kuigi ma soovitan seda.'' Sirius liikus Roni voodile lähemale. Tema kahvatud silmad olid pärani ja läikisid. ,,Sa kardad.''
,,Muidugi ma kardan!'' nähvas Ron Siriust jõllitades. Ta hammustas huulde, nii kõvasti, et see jooksis verd. ,,Mu parim sõber on muutunud psühhoks. Tüdruk keda ma rmastan, on armunud mu psühhost parimasse sõpra. On olnud kaks rünnakut mu elu kallale, ja üks neist oli õnnestunud!''
,,Ron.'' Sirius pani käe Roni õlale, vaadates talle otse silma. Ron ei saanud ennast ära keerata, ei saanud ennast Siriuse haardest vabastada. See oli liiga intensiivne, liiga võimas. ,,Sa ei pea kartma. Surm pole miski mida karta. See on lihtsalt sinu arengu järgmine etapp.'' Sirius hingas sügavalt sisse. ,,Pealegi, surm ei tule sulle enam pikka aega. Sa oled liiga tähtis, et veel minna. Sa võibolla pead ennast kõrvalejäetuks, Harry abistajaks...See ei ole tõsi. Sa ei pruugi seda veel teada, kuid sa oled määratud suuremateks asjadeks. Sa oled mõeldud suuruseks Ronald Weasley. Sina päästad maailma.''

**

Ebamaine karje täitis Harry kõrvad. Maailm oli must, pimestavalt valus. Kedagi piinati. Kas Vingerjaga mängiti jälle? Ei...see tundus hullem piinamine, kui Voldemorti kaaslase Peter Petigrew läbi.
,,Sa rumal väike asi!'' sisises Voldemort. ,,Sa läksid mu plaanile vastu!''
,,Tema sõbrad seovad teda maailmaga. Ma lihtsalt tahtsin neid kõrvaldada! See oleks olnud kergem!'' Hääl ei tundunud inimlik. See oli liiga täis valust.
,,Sopavereline ja Weasley ei sure veel.'' möirgas Voldemort kui uued karjed kajasid Harry kõrvus. ,,Kui nad surevad, siis on Harry nägu viimane mida nad näevad. Tema tapab nad.''
,,Mul on kahju mu Isand. Andestage mulle! See lita hägustab mu kohtumõistmist!''
Voldemort kihistas naerda. ,,Ah, laps. See on nii vaimustav näha sind vingerdamas. On nii lihtne süüdistada oma sõpra on ju? See oli sinu enda rumalus. Sa oled väga õnnega koos. Tsukino ja Lupin päästsid jõnglased sinu eest. Kui nad oleksid surnud, oleksid sina neile järgnenud. Muidugi, pead sa selle heastama.''
,,Ükskõik mida! Ma teen mida iganes!''
,,Kui sa oled Snapei piinamise lõpetanud, lähed sa Vingerjale. Ta on väga üksildane.''
Valuga täidetud olend möirgas kui Vingerja perversne naer täitis õhu.

**

Harry sööstis püsti. Ta lösutas voodist väljas, raamatu kaantel. Ta oli õppinud oma TVT'deks. Ta vajus ilmselt ära.
Keda Voldemort piinas? Kes oli see kummaline naine? Kes iganes see ei olnud, ei tundunud ta inimene. Puhas valu mis karjus oli koletislik.
Voldemort tahtis, et ta tapaks Hermione ja Roni. Voldemort tahtsi ,et ta tapaks oma parimad sõbrad. Ta kavatses Harryga midagi teha.
Harry vajas abi. Ta vajas--

**

,,Ginny!'' Harry oli läinud raamatukokku, koheselt märganud punapäist tüdrukut kes lükkas üle koormatud raamtu käru. Käru oli üle koormatud nahkköites raamatutega, külgedel kuldsed ja hõbedased kirjad.
Ginny oli töödanud raamatukogus aasta algusest, et teenida endale rohem raha. Tasu nii paljude õpilaste saatmise eest Sigatüükasse, oli, et paljud hakkasid järgi jõudma Weasleyde perele. Harryl oli tüdrukust kahju. Ainult vaeseimad õpilased võtsid vastu töö raamatukogus. Õpilased nagu Malfoy kiusasid neid halastamatult. Ginny oli aasta alguses öelnud Harryle, et teda see ei huvita. Malfoy oleks teda kiusanud nii kui nii.
Ginny vaatas kärult üles Harry poole pöördudes. ,,Shh!'' sisises ta. ,,Hoia oma hääl vaikselt. Madame Pince neab su ära.''
Tõepoolest, Sigatüüka raamatukoguhoidja jõllitas Harryt nagu ta oleks ta mingi haiguse sisse toonud. Harry naeratas arglikult Ginnyle kui ta tema poole kõndis. ,,Kuule, Gin. Ma vajan su abi. Ma otsin Hermionet.''
Ginny vaatas hoolikalt Harryt. Ta võttis kõige raskema raamatu kärult. Hetkeks arvas Harry, et tüdruk lööb teda vastu pead sellega.
Selle asemel andis Ginny raamatu Harryle. ,,Ta palus mul selle talle otsida. Ta on tumedate olendite osakonnast.'' ütles Ginny ühele riiulivahele osutades. ,,Ta on seal terve päeva olnud.''
Harry vaatas raamatukaant mida ta hoidis. Vaikse ookeani ranniku deemonid ja hinged. Noorimale Weasleyle kergelt naeratades hakkas Harry riiulite poole kõndima.
Enne kui ta sai kaks sammu astutud, haaras Ginny tal kõrvast ja tiris ta tagasi. ,,Oota üks hetk Harry!''
,,Ai! Ginny!'' vingus Harry valus, Ginny küüned tema kõrvadesse kaevumas. ,,See teeb tõsiselt haiget!''
,,Tore!'' vastas Ginny oma küüsi sügavamale lükates. ,,Sa väärid seda! Sa tegid Hermione tunnetele tõsiselt haiget! Ja sa oled väga imelik viimasel ajal! Ma ei tea mis sinuga lahti on, aga sa oled oma sõpru kaotamas! Kui sa seda ei lõpeta, viskame me su tead-küll-kelle jalge ette! Niiet kui sa lähed Hermione juurde, siis vabanda tema ees!''
Ginny lasi kiirelt Harryst lahti. Ta ohkas rahus hõõrudes oma kõrva. ,,Ma oleksin niikuinii vabandanud...pagan Ginny! Sa oled õel! Võibolla peaksime su Surmasööjate vastu panema. Neil poleks mingit võimalust.''
Ginny naeratas ennastimetlevalt, minnes tagasi oma käru juurde. ,,Mul on vaja tööd teha. Nüüd mine ja vabanda.'' Ta hakkas käru edasi lükkama ühe riiuli poole. ,,Näeme puhketoas Harry.''
Oma kõrva viimast korda hõõrudes, läks Harry riiulite vahele. Hermione istus põrandal, ümbritsetuna paljudest raamatutest. Mitmed raamatud olid avatud. Hermione vaatas neid üle, üritades leida nii palju informatsiooni kui võimalik.
,,See võib aidata.'' sosistas Harry hoides väljasirutatult raamatut mille Ginny talle andis.
Hermione tardus pikaks ajaks. Aeglaselt, vaatas ta üles. ,,Harry?''
,,Ginny andis selle mulle.'' ta istus põrandale maha. ,,Ütles, et sa otsid seda.''
Tüdruk noogutas raamatut võttes. Ta silmadesse tungisid pisarad. ,,A-aitäh.''
Harry ohkas sügavalt, võttes Hermione käe. Ta silitas oma pöidlaga ta nukke. ,,Kuule, Hermione...Ma ei tea mis minuga juhtus.'' ta vaatas maha. ,,Miski võttis minu üle võimust.''
Hermione raputas pead vaadates oma süles olevat raamatut. ,,Ma tean, ma tean. Gwendolyn on sulle nii kallis. Ma ei taha sellest kuulda--''
,,Voldemort tahab, et ma teid tapaks.'' Harry hingas sügavalt, vaadates ettevaatlikult Hermionet. Ta oli tardunud, ta käsi oli kivistnud lehe keeramise ajal.
Lehekülg kukkus Hermione sõrmede vahelt, tema käsi oli ikka õhus tardunud. Ta vaatas silmad pärani üles. ,,Ta tahab, et sa mind tapaksid?''
Ta noogutas. ,,Sinu ja Roni. Voldemort tahab, et ma teid mõlemaid tapaks. Ta on oma teenri peale vihane, sest see üritas teid tappa.''
,,Kuidas sa tead?'' küsis Hermione.
,,Sest ma olen unenägusi näinud..Ei, nägemusi.'' Harry haaras Hermione käest kõvast. ,,Hermione ma kardan. Ma ei tea mida ta mulle teeb või kuidas ta seda teeb...Aga ma võin...Ma võin sulle ja Ronile hiaget teha.''
Hermione raputas pead. ,,Sa ei teeks seda.''
Harry naeris. ,,Kas sa teed nalja Hermione? Ma oleksin sind tapnud kui madame Pomfrey poleks mind ära tõmmanud. Ja ma tahtsin katta Roni ämblikutega lihtsalt, et teda karjumas kuulda! Ma ei kontrolli iseennast. Ma ei suuda peatada seda mis tehakse.''
,,See on Gwendolyn Harry.'' sosistas Hermione. ,,Sa tead seda on ju?''
Harry raputas pead. ,,Ei. Tema ei teeks seda. Ta on mu perekond. Ma ei usu, et ta võiks--''
,,Harry, Gwendolyn Maclay polnud kõige toredam inimene isegi enne kui ta kadus. Ma olen temast jutte kuulnud. Ta oli ülbe Ravenclawlane, kes vihkas seda, et tal oli Potteri veri. Talle ei meeldinud su isa, või Sirius, või Remus...''
,,Ainult sellepärast, et ta armastas Snapei.'' nõudis Harry. ,,Ta oli Snapei armunud, ja tema vihkas Pottereid, niiet ka Gwendolyn vihkas Potteri verd.''
,,Ta oli armunud S n a p e i Harry! Kas sa ei arva, et see on tema kahjuks?''
Harry pigistas Hermione kätt kõvemini. ,,Noh, ega see ei ole nagu ta oleks temaga abiellunud! Ma vean kihla, et Snape viis ta Voldemortile!''
,,Siin.'' Hermione hoidis üleval ühte oma raamatutest. Karm joonis tuulisest rägastikust oli avatud. See ei liikunud nagu enamus võlupiltidest. See oli surnud pilt, lihtsalt lehel lebamas. ,,See on koht kuhu Gwendolyn läks.''
Harry pilgutas silmi lähemale minnes. ,,Mis see on?''
,,See on Illusioonide Labürint. Professor Snape ütles, et Gwendolyn oli seal.''
,,Noh, mis see on?''
Hermione keeras raamatu uuesti enda ette ja luges valjult ,,Väga vähesed juhtumid on seotud Illusioonide Labürindiga. Kõigi tõendite põhjal, ei eksisteeri see meie dimensioonis. Igor Karkaroff, endine Surmasööja,rääkis et valdus oli tehtud Lord Voldemortile, ühe tema lojaalseima toetaja poolt.'' ,,Tema suurim toetaja on Vingerjas.'' ütles Harry vadates üle Hermione õla raamatut.
Hermione raputas pead. ,,See on mida minagi algul arvasin. Aga vaata siin. Karkaroffi ülestunnistus teatas, et nõid, kes kutsub ennast Akkeiks, Illusioonide käskijannaks, valitses valdust. Ainuke teadaolev Akkei ei ole nõid vaid Kitsune.''
Harry tundis kuidas ta süda rinnus tagus. ,,Ma olen teda näinud.'' pomises ta. ,,Oma nägemustes. Ta näeb välja nagu inimene, aga ta ei ole. Tal on--''
,,--Rebase kõrvad ja saba?'' lõpetas Hermione ,,Täpselt. See on tema.''
Ta keeras lehekülge osutades järgmisele jooniselt. See oli algeline tõlgendus, kuid see oli kindlasti naine kes oli Harry unenägudes.
Hermione aluastas näpuga järje ajamist raamatus mille Harry oli talle toonud. ,,Sõna Kitsune tundus mulle tuttav. Siis tuli mulle meelde. See Oni kes mind ja Roni ründas. See kutsus preili Tsukinot Kitsuneks. Preili Tsukino on võimeline muutma ennast millekski mis näeb välja nagu Akkei...Nagu ka täielikuks rebaseks. Alguses arvasin ma, et ta on animaag, kuid ma pole kunagi kuulnud animaagist kes saaks ainult pooleldi muunduda. Muundumine oli ka teistsugune. Niiet, ma alustasin tumedate olendite raamatuid ühendamist, et leida seletus kitsunele.''
,,Preili Tsukino on must olevus?'' kordas Harry.
Hermione raputas pead. ,,Mäletad kuidas Snape teda klassis nimetas?''
,,Ta nimetas teda segatõuliseks. Tal on mugust vanem.''
Hermione võttis teise raamatu. ,,Ei, ta oleks teda kutsunud segavereliseks. Ta on segatõuline, ta on osaliselt teisest liigist. Ta on pooleldi Kitsune. Igatahes. Kitsune ei ole Britannia Mustade olevuste raamatus. Aga preili Tsukino sündis Jaapanis. Ahhaa! Siin see on!'' ta osutas lõiguke raamatus. ,,Teisel kohal peale draakonite, on Kitsune, üks kardetumaist olenditest Vaiksel rannikul. Enamiks Kitsunedest teenivad riisijumalanna Inari käsilastena. Üks osa grupist pööras selja oma jumalikule missioonile saada deemonlikeks olevusteks. Tavaliselt kehatud hinged, vanad ja tugevad Kitsuned avalduvad meie maailmas naise/rebase seguna. Nooremad Kitsuned on sunnitud omama surelikku keha, luues inim-kitsune segatõu. Deemonlik Kitsune on võimas, omab illusioonide tegemise võime, manipulatsiooni ja dimensioonide välise maagia. Need Kitsuned on loodusest tõmmatud. Nad imevad energiat teistelt elukatelt läbi intiimsete tegevuste.''
,,Mida?'' puristas Harry, ,,Sa mõtled, et nad saavad jõudu läbi--läbi--''
,,Seksimise teel.'' lõpetas Hermione. ,,Või suudlemise. Iga tegevus mil neil on lähedane kontakt elukaga.''
,,Akkei suudles Demntorit mu nägemuses. See muutus tuhaks.''
Hermione noogutas. ,,Ta imes selle võimetest tühjaks. Siin on veel-- Enamus juhtudel, tapab Kitsune oma kaaslase, neil tekivad keerulised suhted, neil on pöörane loomus, mis ajab neid otsima püsivat kaaslast. Kitsune näitab pühendumust oma surelikule kaaslasele andes neile Kitsune palli, nende jõu allika. Sellistel juhtudel, on surelik kurnatud võimetest intiimsuse ajal. Kitsunedest huvituvad Mustad võlurid, kelle ideaalid ühtivad sihipäratu, hedonistliku Kitsune ihadega. Ainus Kitsune vaenlane on draakon, üks ainsatest olevustes, kes on võimeline Kitsune hävitama. Kõige effektiivsem viis tappa Kitsune, on lõhkuda tema jõu allikas. Kitsune kardavad ka Seere, kes on võimelised purustama nende illusiooni.''
,,Võibolla on see selle pärast, et mind kasvatasid mugud...'' ütles Harry raamatut jõllitades. ,,Aga see on ju totaalselt segi aetud.''
,,Nad tunduvad alatud, eks?'' Hermione sulges raamatu. ,,Akkei on Voldemorti liitlane. Ta hoiab teda kindlasti võimete jaoks läheduses.''
Harry silmad läksid pärani. ,,Ma arvan, et mul hakkab paha. Voldemort seksib? See läheb kõigi loodusseaduste vastu.''
Hermione noogutas nõustudes. ,,Noh, keegi ei öelnud, et Kitsuned on terve mõistusega. aga mis mind häirib, on see, et kuidas on seotud Gwendolyni tagasitulek Akkei ja Voldemortiga.''
,,See ei o l e g i.'' nõudis Harry. ,,Kui midagi, siis ma arvan ,et peaksime Sakural silma peal hoidma. Tema on Kitsune. See oleks loogiline kui tema seonduks Akkeiga.''
,,Dumbledore usaldab preili Tsukinot. Pealegi, pole preili Tsukino täielik Kitsune. Ta on inimene kes on vaevatud Kitsunest.''
,,Kuidas sa seda tead?'' küsis Harry, mõeldes ajas tagasi iga kord kui ta oli Sakuraga rääkinud. Seda polnud palju. Millal oleks olnud Sakural võimalus teda needa?
,,Hanyou, Harry. See tähendab pool-inimene, pool-deemon. See tähendab, et tema kehas on Kitsune hing. Preili Tsukinol on nähtavalt kontroll. Peab olema siduvaid loitse mis tema Kitsunel on. Aga ma ei saa aru, miks on Kitsune temaga jäänud kui ta on vaevatud. Võiks ju arvata, et olend liigub edasi kui ta on oma jõu kogunud.''
,,See ei ole ikka loogiline. Tundub nagu Kitsuned on hullemad kui libahundid. Miks peaks Dumbledore tahtma ühte kooli ringi jooksma?''

**

Dumbledorei kabinetis oli pimestav sähvatus. Fawkes kriiskas oma õrrelt kui Sakura löödi tahapoole. Remus hüppas välja, pehmendades tema kukkumist. Dumbledore ja Sirius jooksid tema kõrvale. Severus seisis varjus, mõmisedes.
Patsutades, rabeles Sakura, et püsti tõusta. ,,Vabandust Remus.'' ta vaatas otsa Remusele kes tale kergelt naeratas. Naine punastas. ,,Miks sa ette hüppasid?''
,,See oleks olnud ebagentelmenlik kui ma oleks lasknud sul Dumbledorei raamaturiiuliga kokku põrgata.'' Ta sirutas oma käe välja. ,,Tule nüüd.''
Dumbledore ohkas, pannes käe Sakura õlale. ,,Kui kaugele sa pääsesid?''
,,Ma tunnen Labürinti, selle kurjust. Kuid ma ei saa sellesse aukku lüüa. Ma ei ole piisavalt tugev.'' Ta hõõrus kätega nägu. ,,Ma ei tea miks sa sinna ikkagi minna tahad.''
Dumbledore hõõrus oma habet. ,,Kui see mis Gwendolyn meile rääkis on tõsi, et ta pääses Labürindist, peab olema mingi väljapääs avatud. Ta ei oleks ise hakkama saanud. Selle avamiseks on vaja tugevat maagiat. Ainus võimalus kuidas ta oleks saanud pääseda on...''
,,...Kui Voldemort tooks asju sisse.'' lõpetas Sirius noogutades. ,,Nagu draakonid, akromantulad, mantikorad...''
Dumbledore noogutas. ,,Me pole kuulnud Labürindi tegevusestVoldemorti langusest peale.''
,,Ma olen kohtunud Akkeiga.'' Severus astus ettepoole, ,,Ta teeks Voldemorti heaks kõikke. Tema kinnisidee...see on ohtlik. Voldemort kasutab tema tundeid ära, kasutab tema võimeid. Ma kahtlustan, kui ta võimed taastusid, läks ta otse Akkei juurde, et oma võimeid täiendada.
,,Sakura, kas sa tead temast midagi?'' küsis Remus, pannes käes Sakura õlale.
,,Ainult kuulujutte. Akkeid pole Jaapanis üle viiekümne aasta nähtud. Isegi vähesed Kitsuned keda ma olen kohanud, teavad teda ainult kuulujuttude läbi. Sellest mida mina olen kuulnud...On ta väga võimas. Aga tal ei ole oma mõtteid. Ta on hull, elab ainult iha ja piinamise pärast.''
,,Me saame aru, et see linnuke on surmav.'' Sirius pani käed rinnale risti. ,,Niiet kas see on lõks? Saata Remus, Snape ja mina sinna kui Sakura avab portaali?''
,,Ma tahan ainult teada kas see on võimalik.'' ütles Dumbledore. ,,Me peame Voldemortile peagi vastulöögi andma.''
Sakura toetus Remuse vastu. Ta näost peegeldus väsimus. ,,Ma ei saa avada Labürindi portaali. Ekstra jõud mida Yasha mulle annab...see ei ole piisav. Kui me tahame Labürinti pääseda...Peame ootama kuni Voldemort meieni tuleb.''